Muinsuskaitse: korstnast leitud nukud ei saa olla 500-aastased

Muinsuskaitseameti nõunik Viljar Vissel uurimas nukke, mis omaniku sõnul kukkusid korstnast alla ja on pärit 16. sajandist. Foto: Liis Treimann / Postimees

Viiesaja aasta vanuste nukkude leidmine võib osutuda blufiks, leiab muinsuskaitseameti ekspert, kes mänguasju Postimehe palvel uurimas käis. Eksperdi hinnangul ei saa portselanist nukud kindlasti nii vanad olla.
 

Reedeses Postimehes rääkis nukuärimees Tarvi Pink, et leidis Tallinna vanalinnas asuva maja korstnast kotiriidest märsi, milles 250 nukukest.

Pink väitis, et viis sõrmepikkused nukud Moskvasse ekspertiisi, kust kinnitati, et need on meisterdatud 16. sajandil Saksamaal. Uudis leidis ohtralt vastukaja.

Postimehele avaldati kahtlust, et nukuleiu puhul võib olla tegemist katsega reklaamida ärimehe veetavat Eesti Nukukunsti Maja. Väitele andis tuge fakt, et sarnaseid miniatuurseid, samas toonis ja vigastustega nukke pakutakse pidevalt müüa ka Ebay internetikeskkonnas.

Sajakaupa müügis olevate Saksamaa päritolu nukkude müügihind on oksjonite tulemusel jäänud 400 ja tuhande krooni vahele. Üks selline Ebay oksjon lõppes täna öösel, eile õhtul tehti sajale tollipikkusele nukule hinnapakkumine 41 dollarit, mis teeb ühe nuku hinnaks neli ja pool krooni.

Et olukorda selgust tuua, käisime laupäeval muinsuskaitseameti nõuniku Viljar Visseliga asja Eesti Nukukunsti Majas uue pilguga uurimas.

«See on täiesti välistatud, et need on viissada aastat vanad,» lausus nukke uurinud Vissel. Seda juba sellepärast, et Euroopas hakati portselanist esemeid valmistama 18. sajandi alguses ja toona olid uued väga kehva kvaliteediga.

Vissel pakkus, et kogu vanemad nukud võivad olla pärit 19. sajandi keskelt, kuid mõned isegi 20. sajandi algusest. Figuuride nimi olevat «Frozen Charlotte», neid valmistati Saksamaal 1850.–1910. aastani. Tegemist on n-ö Barbie esiemaga. Nukkude nimi tuleb ühest vanast loost, mis räägib ballile tõtanud neiust, kes surnuks külmus.

«Nukud on valmistatud biskviitportselanist, kuid esineb ka glasuuritud portselanist nukufiguure,» märkis Vissel. «Laste mänguasjana on nende roll ajalooliselt olnud vannitamise nukk.» Paari sentimeetri pikkused figuurid olid populaarsed üllatused, näiteks pandi neid sünnipäevalaste ja külaliste lõbustamiseks sünnipäevakookidesse.

«Charlotte-nukukeste hind jääb sõltuvalt rariteetsust määravatest detailidest 5–1000 dollari vahele,» lausus Vissel. Hinna osas mängib suurt rolli figuuride seisukord – mida tervem, seda kõrgemat hinda makstakse.
Vissel vaatas veidi ringi ka nukumajas, kust nukud väidetavalt leiti. «Leiu väljatulemise üle ei tahaks spekuleerida, aga see hoone restaureeriti põhjalikult eelmise omaniku ajal, kamin-ahi ehitati vanadest tellistest ja kividest uuesti üles,» lisas Vissel.

Tekkinud kahtlusi Postimehele kommenteerinud ärimehe Tarvi Pingi sõnul on selles loos faktiliselt tõestatavad kaks asjaolu.

«Esiteks see, et see pakk nukkudega korstnast alla kukkus, selle kohta on tunnistajateks inimesed, kes kohe juurde astusid,» rääkis Pink. «Teiseks see, et nende vanuseks on hinnatud 500 aastat. Selle kohta on olemas ekspertiisiakt, mille ma saan esitada paari nädala pärast, kui olen Venemaal ära käinud.»

Skeptikutes tekkinud kahtlustega, kuidas sai paksust riidest kotti mässitud ja kaminasse peidetud pakk kuumusele vastu pidada, oli Pink nõus.

«Kuid tegelikult me ju ei tea, millal see pakk sinna pandi. Keegi ei väida, et see pakk oli seal 500 aastat. Sest ma ei tea seda lihtsalt. Küll tean ma aga, et see lugu ei ole välja mõeldud,» ütles Pink.

Mida teha leidudega?
•    Kultuuriväärtuslike tunnustega leiu korral on leidja kohus teavitada muinsuskaitseametit.
•    Rajatisest või ehitisest leitud ajaloolise, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi on ajutise kaitse all selle leidmise hetkest alates ja kuulub riigile.
•    Ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, kas leid kuulutatakse vallasmälestiseks või on leiul lausa museaali tunnused ning see väärib hoiustamist ja eksponeerimist vastavas muuseumis.
•    Kultuuriväärtusliku eseme või kollektsiooni saatmiseks ekspertiisi väljapoole Eestit on vajalik taotleda ajutine väljaveoluba, mis tagab üksikeseme või kollektsiooni kindlustatud teekonna ekspertiisi teostajani ja tagasi Eestisse.
Allikas: muinsuskaitseamet