Vene keeles istungeid pidav Narva volikogu rikub seadust

Narva kindlus Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Keeleinspektsioon alustas menetlust Narva linnavolikogu istungite töökeele tõttu − see on valdavalt vene keel, mida ei näe ette ei kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega keeleseadus, kirjutab Põhjarannik.

Narva linnavolikogu esimees Tarmo Tammiste tunnistas Põhjarannikule, et volikogu koosolek toimub vene keeles.

«Võib-olla pole see seaduspärane, aga mis edasi saab?! Küsimus on selles, et ega mina ei saa muuta volikogu koosseisu. Üsna mõttetu oleks pidada istungit keeles, millest aru ei saada. Võiksin eesti keeles ette kanda, ja olen seda ka teinud, aga ma ei saa ju kedagi keelata vene keeles küsimusi esitamast. Kõik meie ametnikud oskavad eesti keelt, on võimelised kandma ette eesti keeles, on võimelised kõigile küsimustele eesti keeles vastama. Probleem on selles, et enamik volikoguliikmeid ei valda eesti keelt,» rääkis Tammiste.

Tammiste meenutas ka aega üle kümne aasta tagasi, mil ta oli esimest korda linnapeaks kinnitatud ja volikogus toimus kaks koosolekut: esimene, mitteametlik, vene keeles ja teine, ametlik, kus vaid vormistati otsuseid, mida tehti riigikeeles. Praegune volikogu esimees meenutab, et see teine koosolek muutus samuti venekeelseks koosolekuks.

«Küsimused ettekandjale esitati ikkagi vene keeles ja asi kaotas mõtte − milleks kaks korda karjuda ja lällata?! Kui härra Tomuskil on tabletid, olen valmis tegema ettepaneku, et linna finantskomisjon eraldaks raha nende ostmiseks, et kõik volikoguliikmed oskaksid eesti keelt,» ütles Tammiste.

Tammiste arvab, et probleem saab lahenduse, kui volikogu enamuse moodustavad need, kes praegu nt Narvas gümnaasiumi lõpetavad, sest nemad juba räägivad korralikku eesti keelt.

«Keeleinspektsioon ei peaks mitte ainult kontrollima ja karistama − pakkugu siis midagi omalt poolt ka välja! On kõige lihtsam tulla kohale, teha haput nägu, kirjutada trahve. No ja edasi? See on «nokk kinni, saba lahti» tati nokkimine,» leidis volikogu esimees.

Narva volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Ants Kutti ütles Põhjarannikule, et tema alustab volikogus juttu riigikeeles, aga hiljem tavaliselt tõlgib oma jutu volikogu enamusele arusaadavasse keelde. Ja tunnistab, et negatiivset kommentaari olemasolevale olukorrale anda ei tahaks.

«Muidugi oleks hea, kui volikogus oleks rohkem riigikeelt kuulda. Arvestades aga Narva eripära, kus inimesed lihtsalt ei räägi eesti keelt, on praegu toimuv sundseis. Aga ega ma rõõmust lakke ei hüppa − mida rohkem inimesed keeli teavad, seda parem on,» arvas volikogu opositsiooni esindaja.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles Põhjarannikule, et piirilinna volikogu istungile saadetakse inspektor. «Kuna volikogutööd korraldab volikogu esimees, saame pöörduda tema poole ettepanekuga tagada eestikeelne töö. See peab õnnestuma, sest muud võimalust ei ole,» ütles Tomusk.

Peainspektor märkis, et kui riigikeelne asjaajamine on takistatud, on võimalik leida karistuse- või sunnirahaparagrahve, aga Narva puhul neist veel ei räägita.

Tomusk meenutab, et viimati oli samasugune probleem Maardus − laekusid samad kaebused ja keeleinspektsioon käis kohapeal. «Volikogu orienteeris end selliselt ümber, et hakati ikkagi eesti keeles tööle. Leiti inimesed, kes suudavad dokumente tõlkida, ja isegi need volikogu liikmed, kes eesti keelt väga hästi ei osanud, pidasid eestikeelseid ettekandeid. Ses mõttes saime asja korda,» ütles Tomusk.

Tomusk tunnistas, et olukord Narva volikogus tuli tema ametkonnale halva üllatusena ja viimase ajani arvati keeleinspektsioonis, et  seal toimub töö niiöelda kahes voorus, kus ametlik koosolek on eestikeelne.

Nii kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kui keeleseaduse kohaselt peavad volikogu koosolekud olema eestikeelsed.