/nginx/o/2015/10/30/4646051t1hdbf7.jpg)
Keila Vallavolikogu kehtestas Kloogaranna rannaala detailplaneeringu, mis loob võimaluse kunagist ülipopulaarset suplusranda edasi arendada ning kogu piirkond korrastada.
Keila vald kehtestas Kloogaranna rannaala planeeringu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme rõõmsad töövõidu üle – Kloogaranna rannaala detailplaneeringu menetlus on mitme erineva ametiasutuse pingutuste koostöös lõpuni jõudnud» ütles Keila vallavanem Jaan Alver. Vallavanema sõnul on planeeringualale kavandatud avalik supelrand koos kaasaegse teenindava infrastruktuuriga, peredele suunatud teemapark ja majutus- ning toitlustusasutused. Lisaks loob piirkonna edasist arengut oluliselt mõjutav planeering võimalused erinevate aktiivsete tegevuste läbiviimiseks rannas.
«Teeme kõik endast oleneva selleks, et Kloogarannast saab taas atraktiivne ajaveetmiskoht nii kohalikele kui ka kaugemalt tulijatele. Peame seda Kloogaranna suureks plussiks, et rongist otse saab rannaliivale astuda. Loodame, et tulevikus on põhjust Kloogaranda tulla aastaringselt,» ütles Alver.
Detailplaneeringu ala asub ligikaudu 34 hektaril ning hõlmab Kloogaranna küla Ojala mets, Muuli tee 21, Mere põik 2, rannahoone ning jätkuvalt riigiomandis olevat maad.
Detailplaneeringuga moodustatakse 13 krunti, millest kolm on ärimaa krunti, kaks üldkasutatava maa krunti, viis transpordimaa krunti, kaks ühiskondliku hoone maa krunti ja üks olemasolev elamumaa krunt.
Keila Vallavolikogu leidis, et planeeringumenetlus on läbi viidud vastavalt planeerimisseaduse nõuetele ning planeeringulahendus sobitub ümbruskonnaga ning taastab osaliselt ajaloolise hoonestuse.
Kloogaranna ja Laulasmaa piirkond kujunes supelrannana menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui baltisakslaste seas tärkas huvi reisimise, suvitamise ja kuurortides tervise parandamise vastu.
Praeguse Kloogaranna küla rannaala kujunes üldtuntud suvituspiirkonnaks pärast Teist maailmasõda, kui sinna rajati eri asutuste puhkebaase ja pioneerilaagreid ning hakati jagama suvilakrunte.
Nõukogude ajal oli Kloogarand ülipopulaarne koht, kus palavatel päevadel käis rannas kümneid tuhandeid inimesi, näiteks saabus tippaegadel randa 39 rongi päevas.
1990. aastate ühiskonnamuutustes kaotas rand avaliku ranna staatuse ning jäi pikkadeks aastateks hooletusse.