Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Verdi ja Carrara-Verdi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abikaasaga Tallinna väisanud Angiolo Carrara-Verdi (keskel) ei jõua vanalinna ilu ja toredaid inimesi ära kiita. «Autosid ja inimesi on Itaaliaga võrreldes kuidagi vähevõitu liikvel,» imestas ta, «ent seegi on väga meeldiv!»
Abikaasaga Tallinna väisanud Angiolo Carrara-Verdi (keskel) ei jõua vanalinna ilu ja toredaid inimesi ära kiita. «Autosid ja inimesi on Itaaliaga võrreldes kuidagi vähevõitu liikvel,» imestas ta, «ent seegi on väga meeldiv!» Foto: Liis Treimann

Silmade särades ja hoogsalt žestikuleerides rääkis Arterile oma seotusest vanavanavanaisa, Itaalia uhkuse Giuseppe Verdiga äsja Tallinna väisanud Angiolo Carrara-Verdi.

Tallinnas Itaalia suursaatkonnas oli kolmapäeva õhtul pidulik meeleolu, toimus ju Eesti Televisioonis valminud itaallaste au ja uhkuse, helilooja Giuseppe Verdi elust ja olulistest paikadest pajatava dokumentaalfilmi «Giuseppe ja Adele» esilinastus. Lisaks oli kohal aukülaline Itaaliast – Angiolo Carrara-Verdi, keda peetakse küll kuulsa helilooja lapselapselapselapseks, kuid kes on tegelikult tema lähisugulane. Nimelt lapsendas Giuseppe Verdi oma nõo Maria Filomena Verdi, kelle järeltulijad on kuulsa helilooja pärijad, elavad siiani helilooja kodus Villa Verdis ning pakuvad osa sellest huvilistelegi vaatamiseks.

Angiolo Carrara-Verdi kinnitusel on ta kogu elu tunnetanud kuulsa ooperiloojaga tugevat sidet. «Sündisin küll Bussetos, aga juba kolmepäevasena asusin tema majja elama,» räägib ta. «Seega võin lausa öelda, et sündisin seal ja olen seal ka kogu elu elanud. Võib täie kindlusega kinnitada, et kõike, mis villas leidub – mööblit, toole ja kõike muud –, on Giuseppe Verdi ise puudutanud ja kasutanud. Ka mina kannan tema kuulsat nime ning sellega kaasneb tohutu vastutus.»

Märksõnad

Tagasi üles