Viru hotelli salakorrus avatakse külastajatele

Tuleva aasta alguses avatakse külastajatele Viru hotelli 23. korrus, millest paljud pole kuulnudki, sest viimaseks korruseks peeti 22. korrust, kus asus restoran.

23. korrus, kus muuhulgas asusid legendaarsed KGB pealtkuulamisseadmed, oli kõikidele rangelt suletud. Järgmise aasta 13. jaanuaril aga avatakse seal hotelli ajalugu tutvustav väljapanek ning Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu rõhutas, et julgeolekumeeste pärand on vaid üks ja sugugi mitte kõige tähtsam osa hotelli mitmekümneaastasest ajaloost.

Julgeolek kuulas pealt umbes 60 hotellituba ja kui mõni huvipakkuv isik saabus, siis anti korraldus ta sellisesse tuppa paigutada. Pealtkuulamissüsteem oli nii vinge, et sellega sai kuulata ka Helsingi taksojuhtide raadiosidet.

Muuseumisse pääseb ekskursioonile koos giidiga. Peale hotelliajaloo saavad külastajad nautida ka ilusat linnavaadet rõdudelt, mille ees asub kaugele paistev kiri Hotell Viru. «Kui inimesed tulevad siia üles, siis nad saavad mingi pildi linnast kui tervikust. Neid huvitab KGB, aga meie näitame neile linna ka,» rääkis Ehasalu.

Muuseumi ekspositsiooni kokkupanemine alles käib. Ühes toas on näiteks hotelli direktori laud, mis omal ajal oli luksuse tipp, kuid tänapäeval paneks ilmselt iga sekretäri nina kirtsutama. Stendidel on omaaegsed välisturistidele mõeldud reklaambukletid. «Möödunud aastasadade jälgi on Tallinnas selgesti näha tänapäevalgi,» algab soomekeelse voldiku Tallinna tutvustav tekst.

Hotelli positsioon aga oli täpselt selline, nagu on näha ühel tollasel reklaamlehel, kus Viru ja Olümpia hotellide vahele on mahutatud toona veel uhkelt Tõnismäel seisnud pronkssõdur.

«Meil on palju erinevaid objekte, aga need objektid üksi ei räägi midagi. Praegu nuputamegi, et kuidas eksponeerida neid asju nii, et nad annaksid edasi kogu ajastu tausta. Meil on näiteks töötõendid, nende hulgas ka tõlgi töötõend. Tänapäeval pole üheski hotellis tõlki. Inimesed võetaksegi tööle sel eeldusel, et nad oskavad võõrkeeli. Tollal oli kama, palju keegi keeli oskas, aga hotelli palgal oli neli kuni kuus tõlki. Siis olid veel SORVVO inspektorid,» rääkis Ehasalu.

Kui nõukogude ajal töötas hotellis üle 900 inimese, siis täna on töötajaid 210. Nii mõnigi toonane amet on tänaseks ajalugu. «Korrustel olid näiteks valvuritädid. Ja iga korruse peale oli ametisse kinnitatud kuus tädi. Viiendast korrusest kahekümne esimeseni oli igal korrusel ametis kokku kuus tädi,»rääkis Ehasalu.

«Oluline üksus olid ka laod, kuna midagi saada polnud ja kõik pidi endal olemas olema. Tänapäeval helistad hulgilattu ja ütled, et meil sai mahl otsa ning poole tunni pärast on uus laar kohale toodud. Aga tollal pidi kõik alates kartulitest ja makaronidest omal olemas olema,» lisas ta.

Eksponaatide hulgas on ka näiteks aastast 1990 pärinev ebasoovitavate naiste nimekiri. Nimi, ees- ja isanimi, sünniaasta ja linn, kust nad pärit on. See on nii-öelda gastroleerivate daamide oma, kes olid kogu Nõukogude Liidust siia kokku sõitnud. Kohalike kohta peeti ilmselt eraldi arvestust.

Säilinud on ka ametiühingu koosolekute protokollid.Seal arutati väga tõsist probleemi: nimelt hoolimata kõigist pingutustest esineb ikka veel juhtumeid, kus töötajad klientidega vestlevad. Selle vastu oli vaja võidelda.

Hotelli muuseum avab uksed järgmise aasta 13. jaanuaril ning sinna pääsevad ekskursioonigrupid giidi saatel.