/nginx/o/2015/10/09/4576731t1h51aa.jpg)
Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin, endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik kirjutas Postimehe arvamusloos, et ei saanud varjupaika taotledes tööd teha, kuigi ta seda ise soovis. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on selle taga Eesti konservatiivne immigratsioonipoliitika, mis on end õigustanud.
«Ma olen harjunud töötama palju ja kaua ning kui ka olen töökohta vahetanud, siis on paus olnud ühepäevane: täna lahkusin, homme asun uues kohas tööle. Vaos aga ootas mind ees kuus kuud mittemidagitegemist,» kirjeldas Kuzitškin oma kogemust.
«Kui inimese taust ei ole kontrollitud ja me ei ole kindlad selles, kas talle anda õiguslikku varjupaika ehk sisuliselt elamisluba, siis ma ei näe mingit põhjust, miks ta peaks hakkama juba meie ühiskonnas ringi toimetama,» kommenteeris sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Tsahkna rääkis, et varjupaigataotlemise periood on ette nähtud selleks, et välja selgitada, kes see inimene on, kes Eestisse tuli ning kas ta üldse vajab kaitset või mitte. Keskmine menetlemise pikkus on tema sõnul kuus kuud ja see on maksimummäär.
Varjupaigataotluse menetlemine muutub kiiremaks
«Tegelikult menetleme juba kiiremini ehk umbes nelja kuuga ja tahame menetlust veelgi kiiremaks teha. Kui suudame menetlusprotsessi läbi viia kiiremini, siis saab inimene kiiremini ka õiguse töötada,» ütles Tsahkna.
Tsahkna sõnul tekitas Kuzitškini kriitika temas küsimusi. «Eesti riik andis Kuzitškinile õigusliku kaitse. Mulle tundus, et tal oli varem oluliselt parem elu kui praegu,» ütles Tsahkna.
Ta rääkis, et igal riigil oma menetlused, Eestil menetlusprotseduurid on väga karmid ja need on end õigustanud, pidades silmas seda, mis mujal Euroopas toimub.
«Kogu protsessi võetakse juba liiga iseenesestmõistetavalt. Kõik võivad igale poole tulla ja kõikidesse riikidesse elama asuda, kuid see ei ole nii,» ütles Tsahkna.
Tsahkna rõhutas, et Eesti on olnud ja on kindlasti ka tulevikus konservatiivse immigratsioonipoliitikaga riik.
Samuti kritiseeris Kuzitškin oma loos töötukassat, kirjutades oma kogemusest, et samal ajal, kui töötukassa nõuab töötutelt täpset kohalkäimist, on töötukassa töökorralduses puudujääke.
«Kui ma kümnendat korda endast teada andma läksin, öeldi mulle rõõmsalt, et mind on registrist maha võetud, sest ma ei olnud endast õigeks ajaks teada andnud. Mina aga sattusin lihtsalt e-riigi ohvriks. Konsultant saatis mulle iga kord kutse kohtumisele tulla e-kirjaga. Juulis kutset ei tulnud. Ma kirjutasin ise talle ja sain vastuseks, et ta on augustini puhkusel,» kirjeldas Kuzitškin.
E-kirjaga saabuv teavitus on mõeldud meeldetuletusena
Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu kinnitas, et töötukassa toel tööd otsiv inimene peab käima töötukassas nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul.
Vanatalu sõnul kinnitab klient iga nõustamise lõpus oma allkirjaga individuaalse tööotsimiskava, kus on kirjas ka järgmine nõustamisaeg.
«Töötukassa poolt automaatselt e-kirjaga saadetav teavitus järgmise nõustamise ajaga on mõeldud meeldetuletusena ja on kahju, kui see mingil põhjusel inimeseni ei jõudnud,» ütles Vanatalu.
Vanatalu lisas, et kui inimene ei saa kontakti oma konsultandiga, soovitab ta alati kohe helistada selle töötukassa osakonna infotelefonil, kus registreeritud ollakse, ning teda suunatakse õige töötajani.
Kuzitškin väitis, et Eestis on parem olla töötu kui väikesepalgaline. Vanatalu sõnul teeb iga inimene ise otsuseid selle osas, mis on parem ja mis halvem.
«Töötukassa soovitab pigem võtta vastu ka madalama töötasuga töökoht, kui olla pikemat aega tööta,» ütles Vanatalu.
Kuzitškin kirjutas, kuidas talle räägiti, et pooled Eesti töötutest on fiktiivsed, inimesed käivad tööl ja saavad ümbrikupalka, võttes samal ajal töötu abiraha.
Vanatalu sõnul vahetavad töötukassa ja maksu- ja tolliamet pidevalt infot. «Kui on avastatud niinimetatud mustalt töötamine, võime nõuda inimeselt tagasi alusetult saadud töötushüvitised või ka teenusel osalemise maksumuse,» kommenteeris Vanatalu.