/nginx/o/2010/03/23/336676t1hf3b1.jpg)
Ajakirjanik Argo Ideon leidis, et kui jätta kõrvale erinevate küsitluste metoodikad ja võimalikud veaprotsendid ning tõdeda, et Reformi- ja Keskerakonna toetuste võrdsustumise taga on reaalsed põhjused, siis peaks Reformipartei hakkama muretsema pideva hinnatõusu üle.
Ajakirjanikud Ainar Ruussaar BNSist ja Argo Ideon Postimehest selgitasid Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et BNSi tellitud EMORi erakondade populaarsuse uuringu ja Postimehe tellitud Turu-uuringute ASi analoogilise küsitluse metoodikad on erinevad, mis annab tihti lähestikku avaldatavate küsitlustulemuste puhul vägagi erinevaid tulemusi.
Viimane BNSi EMORi uuring tehti 29.09-20.10, Postimehe tellitud Turu-uuringud küsitlesid inimesi täpselt nädal hilisema perioodi jooksul.
«EMOR jätab need, kes ei oska või taha oma eelistusi öelda, tulemusest kõrvale, mistõttu on toetusprotsendid seal enamasti suuremad,» selgitas Ruussaar
«Küsimus on, kas asi on vaid metoodikas, või on siiski ka midagi reaalset juhtunud, nagu näiteks hinnatõus, mis on pannud Reformierakonna ülisuure toetuse langema,» rääkis Ideon.
EMORi küsitlus andis Reformierakonnale viimati 41-protsendilise toetuse, nüüdne Turu-uuringute küsitlus andis Kesk- ja Reformierakonnale mõlemale 21-protsendilise toetuse.
«Hinnatõus ongi teema, mille pärast Reformierakond võiks hakata muretsema,» leidis Ideon.
«Euro-kaart oli kuldne aasta keskel, kui tulid head uudised, aga kogu aeg oli õhus, et mis siis saab, kui rahavahetus tegelikult kohale jõuab,» meenutas ta.
«Valitsuse ainus lootus paistab praegu olevat, et Eesti inimestel siiski on mingi emotsionaalne side selle euro-asjaga, et täielikult toetust tagant ära ei võta,» arutles ta.
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)