/nginx/o/2014/06/07/3096056t1hfdec.jpg)
Eile kogunenud valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusõnnetusi ennetavaid tegevusi ning alkoholijoobes tabatud liiklejate suunamist sõltuvushäire ravile ning järelkoolitusele.
Liikluskomisjon ootab Reinsalult jaanuariks konkreetsemaid mõtteid roolijoodikute ohjeldamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon keskendus kolmapäevastes aruteludes ennetustegevustele ja karistuspoliitikale, eesmärgiga vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja liikluses osalevate alkoholijoobes juhtide arvu. Maanteeamet tutvustas oma plaane joobes juhtide järelkoolitusest ning justiitsministeerium tutvustas omakorda karistuspoliitika muutmise ideid, edastas majandusministeeriumi pressiesindaja.
Liikluskomisjoni esimehe, majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul peetakse silmas transpordi arengukavas 2025. aastaks püstitatud eesmärki, et liikluses ei hukkuks rohkem kui 40 inimest aastas. Sellega säästetaks kümne aasta jooksul vähemalt 270 inimelu ning lisaks rohkem kui 950 inimesel liiklusõnnetuste tagajärjel raskete kehavigastuste saamist.
«Joobes juhtide arvu vähendamiseks on vaja tasakaalu nii mõttemaailma laiemalt muutvast ennetusest kui ka juba rikkumise järgsest karistusest ning ümberkoolitusest, et juht mõistaks oma rikkumiste ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi,» ütles Michal.
Ühtlasi lepiti kokku, et juba jaanuaris tuleb justiitsminister konkreetsemate mõtetega komisjoni osapoolte ette. «Selleks ajaks peaks koostöös valmima ka maanteeameti plaanid joobes juhtide järelkoolituseks, et liiklusrikkuja mõistaks paremini tehtut ja ja saaks tulevikuks vajalikud oskused, et mitte uuesti eksida,» lisas komisjoni esimees.
Maanteeameti kavandatav järelkoolitus on sarnane juba toimuva algaja juhi järelkoolitusega. Järelkoolitust korraldab kõrgkool ning koolituse viib läbi psühholoogi haridusega isik.
Järelkoolitus koosneb vähemalt 16st akadeemilisest tunnist nelja nädala vältel. Grupi suurus on 6-12 isikut. Järelkoolitusel osalejad tasuvad ise koolituse maksumuse.
Järelkoolituse eesmärk on muuta liiklusrikkujate käitumist ja hoiakuid selliselt, et nad tulevikus enam rikkumisi toime ei paneks. Rikkujate mõjutamiseks kasutatakse erinevaid kaasaegseid psühholoogilise mõjutamise vahendeid, et rikkuja saaks aru tegevuse võimalikest tagajärgedest nii tema endale kui ka teistele liiklejatele. See arusaam peaks looma eelduse, et isik püüab ise tulevikus sarnaseid rikkumisi vältida.
Valitsuse liikluskomisjoni esimees on majandus- ja taristuminister ning aseesimees siseminister, ning liikmeteks haridus- ja teadus-, justiits-, rahandus-, ning tervise- ja tööminister, samuti maanteeameti, politsei ja piirivalveameti peadirektor ning Autoettevõtete Liidu, Eesti Linnade Liidu, MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, Tallinna linnavalitsuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad ning liikluseksperdid.
Liikluskomisjoni ülesanne on rahvuslikust liiklusohutusprogrammist 2003–2015 tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutusega seonduvate küsimuste lahendamisel, liiklusohutusalaste strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning ettepanekute tegemine valitsusele liiklusohutusega seonduvate probleemide lahendamiseks.
Käesoleva aasta üheksa kuuga on juhtunud 1056 liiklusõnnetust, milles hukkus 50 ja sai viga 1308 inimest. Liiklusohutusprogrammis on eesmärk, et liiklusõnnetustes hukkunute arv aastas ei ületa 75 piiri.
Liikuvate sõidukite vahel on toimunud 424 õnnetust, milles hukkus 16 inimest ning sai viga 588. Mootorsõiduki ja jalakäija vahel on toimunud 244 õnnetust (hukkunud 10 ja vigastatud 238 inimest). Ühe sõiduki õnnetusi on toimunud 261 (hukkunud 23 ja vigastatud 304 inimest).