/nginx/o/2015/09/14/4486179t1h36d8.jpg)
Riigiprokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust riigikogu liikmete kuluhüvitiste võimalike kuritarvituste väljaselgitamiseks.
Prokuratuur ei alustanud kuluhüvitiste uurimiseks kriminaalasja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuriteoteatega tutvunud riigiprokurör asus seisukohale, et käesoleval hetkel puudub piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks,» teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro.
Maksumaksjate liit esitas möödunud nädalal prokuratuurile taotluse algatada kriminaalmenetlus, et välja selgitada, kas riigikogu liikmed on kuluhüvitisi kuritarvitanud.
«Prokuratuuril ei ole pädevust teostada üldist järelevalvet riigikogu liikmete tegevuse üle, sealhulgas anda õiguslikku hinnangut riigikogu liikmetele kuluhüvitiste väljamaksmise praktikale, mida taotles avaldaja. Prokuratuur saab anda õigusliku hinnangu sellele, kas avalduses nähtuvad kuriteotunnused ning kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks,» selgitas Kahro.
Riigikogu liikmele kulude hüvitamine toimub avalduse ja kuludokumentide alusel, mille riigikogu liikmed esitavad riigikogu kantselei finantsosakonnale, kes teeb nende alusel riigikogu liikmetele väljamakseid. «Seega on kantselei finantsosakonna pädevuses anda hinnang, kas riigikogu liikme poolt esitatud kuludokumendid on oma olemuselt sellised, mis kuuluvad hüvitamisele vastavalt kehtestatud korrale ning kas tegemist on reaalsete kulutustega,» leidis prokuratuur.
«Kuna kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettusliku teo toimepanemist ja selle tagajärjel teise isiku eksimusse sattumist, siis antud juhul oleks pidanud olema eksimusse viidud riigikogu kantselei töötajad, kelle pädevuses on avalduste ja kuludokumentide läbi vaatamine ning väljamaksete tegemine. Käesoleval hetkel puudub prokuratuuril alus arvata, et riigikogu kantselei oleks hüvitanud riigikogu liikmetele kulutusi ilma õigusliku aluseta.»
Prokuratuur on seisukohal, et igasugune riigi vara kasutamine, sealjuures riigikogu liikmete poolt kantud kulutuste hüvitamise taotlemine, peab olema aus ja põhjendatud ning süsteem, mille kaudu hüvitamine toimub, peab olema läbipaistev. «Kuluhüvitiste kontrollimise süsteemi ja nende hüvitamise läbipaistvuse peab tagama riigikogu ise,» märkis prokuratuur.
«Kriminaalmenetluse alustamata jätnud riigiprokurör pidas samas vajalikuks täiendavalt märkida, et riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele «riigikogu liikme töö» ja «tööks vajalikud kulutused». Need mõisted peavad sisustama aga riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Prokuratuur möönab, et vastava selgepiirilise süsteemi olemasolu korral võiks riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele järgneda ka kriminaalvastutus,» lisas Kahro.
«Prokuratuur nõustub avaldaja poolt esitatud väitega, et kuluhüvitiste süsteem vajaks avalikkuses tõusetunud olukordade ning juhtumite valguses ilmselt ülevaatamist ning õiguslikku analüüsi. Selline kriminaalmenetlusväline ülevaatamine ja õigusliku analüüsi läbiviimine ei ole aga prokuratuuri pädevuses,» nentis ta.