Praxise juht Ain Aaviksoo usub, et Eesti tõusmine kõrge arenguga riikide hulka ÜRO inimarengu edetabelis on muuhulgas mõjutatud ka sellest, et arvutuste aluseks olnud andmed pärinesid majanduskriisi algusajast.
Ain Aaviksoo: Eestit tõstsid ÜRO edetabelis vananenud andmed
Nimelt koostati pingerida 2008. aasta andmete põhjal ning siis ei olnud masu tipphetked veel kätte jõudnud.
Ometi leiab Aaviksoo, et Eestil tuleks kindlasti rõõmustada, et taoline oluline rajajoon on lõpuks ületatud. Samas kutsus ta üles mitte loorberitele puhkama jääda.
«Me oleme piiri peal ja altpoolt tulijaid on kindlasti veel,» ütles ta. Aaviksoo sõnul on näiteks Portugal arenenud riikide seas pidevalt positsioone kaotanud ning pole välistatud, et ka Eesti võib tippliigast kasvõi juba järgmisel aastal välja kukkuda.
Ta meenutas, et kui 2008. aastal, mille andmeid indeksi koostamisel kasutati, oli Eesti majanduslangus viis protsenti, siis aasta hiljem juba 14. «Kardetavasti ei suuda meie haridusnäitajad ja keskmise eluea tõus seda kompenseerida,» märkis Aaviksoo.
Tema sõnul on aga parim, mida me pikemas plaanis arenenud riikide sekka jäämiseks teha saame, jõulisem haridusse panustamine.
«Selle edetabeli koht on suhteline ja see tähendab, et paigal püsimisest ei piisa,» rääkis Aaviksoo. «Hariduse tähtsustamisest on kõikides nendes riikides, kes meile kuklasse hingavad, aru saadud. Kindlasti tuleb sealt meie ka väärilisi konkurente.»