Eestis on parem olla töötu kui väikesepalgaline

Andrei Kuzitškin Foto: Eero Vabamägi

Möödunud aasta veebruaris astusin Eesti pinnale senditagi taskus ja kavatsusega saada siin poliitiline varjupaik. Andsin dokumendid sisse politsei- ja piirivalveametisse Tallinnas Pärnu maanteel ja suundusin Vao pagulaskeskusse, sest raha, mille eest korterit üürida, mul polnud.

Ma olen äärmiselt tänulik keskuse töötajatele Annelile ja Janale, kes andsid endast kõik, et kodumaast ilma jäänud inimesed tunneksid end ka tagasihoidlikes oludes mugavalt. Meile korraldati pidusid, huvitavaid ekskursioone, õpetati eesti keelt.

Ma olen harjunud töötama palju ja kaua ning kui ka olen töökohta vahetanud, siis on paus olnud ühepäevane: täna lahkusin, homme asun uues kohas tööle. Vaos aga ootas mind ees kuus kuud mittemidagitegemist.