Aas rõhutas, et haldusreformiga peab kaasas käima suurem tulubaas, üksnes omavalitsuste liitmisest tulu ei tõuse. «Probleemiks on see, et keskvõim ei suuda kõiki ülesandeid täita, aga kohalikel omavalitsustel pole neile pandud ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid. Ka regionaalselt on linnade ja valdade võimekus väga erinev,» nentis Aas.
„Pelgalt haldusterritoriaalsest reformist ei ole kasu, kui endiselt jääb lahendamata omavalitsuste ja keskvõimu vaheline konflikt. Samuti on põhjendamatu määratleda omavalitsuse miinimumsuurust üksnes elanike arvuga,» ütles Aas.
Aasa sõnul ei saa olla 5000 elanikku peamine omavalitsuste ühendamise kriteerium, eeskätt tuleb juhinduda väljakujunenud tõmbekeskustest ning naaberomavalitsused nende külge liita.
Loogiline oleks, kui omavalitsused ühineksid tõmbekeskusega ning senised maakonna piirid ei tohiks siin olla takistuseks.
«Esikohale tuleb seada piirkonna terviklik ja tasakaalustatud areng, kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, avalike teenustega seotud infrastruktuuri arendamine ja paremat elukvaliteeti võimaldav avalik ruum. Eeskätt peab olema haldusreformi eesmärk muuta avalik haldus efektiivsemaks. Selleks on aga vaja lahendada halduskorralduse sisulised probleemid, määratleda kohaliku omavalitsuse ülesanded ning lahendada nende täitmiseks vajaliku piisava rahastamise küsimus,» rääkis Aas.
Ta rõhutas, et omavalitsuse optimaalne suurus sõltub omavalitsuse poolt täidetavatest ülesannetest – esmalt tuleb panna paika ülesanded ja rahastamine ning alles siis uued piirid kaardile märkida.