/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/10/01/775332t1hcdcd.jpg)
Eesti üleminekust Kesk-Euroopa ajale ei ole näha suurt võitu, sest valget aega on kasutada ikka sama palju, sõltumata sellest, mis päeva osale see aeg nihkub, märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütik.
Ministeerium: ajavööndi vahetamine suurt võitu ei tooks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Mario Lambing osutas Postimehele, et kuna Euroopa Liidu siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kõigi liikmesriikide jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta, siis Eesti iseseisvalt kella keeramise üle otsustada ei saaks.
Ta märkis, et aastatel 2000-2001, mil Eestis ei keeratud kella, ei tulnud välja olulisi majanduslikke mõjusid, mida võiks kellakeeramise poolt- või vastuargumendina välja tuua. «Küll aga rõhutati mitmel juhul, et oluline on käia n-ö ühte jalga naaberriikidega, et vältida segadusi transpordis ja teistes valdkondades, kus on oluline tegevusi teiste riikidega ühtlustada või kooskõlastada.»
«Eesti üleminekul Kesk-Euroopa ajale ei maksaks loota, et me sellest palju võidame,» arvas Lambing. Ta osutas Tartu näitel, et kui alates aprilli keskpaigast kuni pea augusti lõpuni tõuseb päike enne kella kuut, mil ajakasutuse uuringu põhjal magab üle 90 inimestest, siis Kesk-Euroopa aja järgi toimuks päikesetõus juba enne kella viit, näiteks juunikuus juba kella kolme paiku. Õhtul läheks sel ajal pimedaks meie praeguse ajavööndi (suveaja) järgi kella 21 paiku ja hiljem, kella tagasi keerates aga juba siis kaheksa paiku või hiljem. «Ehk hommikul enamus inimesi valgest ajast ei võida, õhtul aga võivad mingil ajal kaotada valget aega,» sõnas Lambing.
«Teisalt talveperioodil tõuseb meil päike aastavahetusel kella 9 paiku, novembri keskpaigast veebruarini aga peale kella 8 – kella tagasikeeramisega saaksime «päikesetõusu nihutada» varasemaks, peale kella 7 tõuseks päike, samas päikeseloojang liiguks praeguselt umbes kella 16lt juba kella 15 kanti. Ehk siis hommikul võiks kella 7 paiku ärkajad ärgata üles koos päikesetõusuga, õhtul aga läheb tinglikult varem pimedaks,» selgitas ta.
«Seega talvel on ajal, mil enamus inimesi on aktiivsed, valget aega kasutada sama palju, kuid küsimus on vaid selles, millisele päeva osale valge aeg nihkub.»
«Kindlasti on aastas perioode ja inimesi, kellele võiks Kesk-Euroopa ajavöönd olla meelepärasem, samas paljudele ei annaks see midagi juurde või vähendaks pigem aega, mil aktiivne periood päevavalgusega kokku langeks,» resümeeris Lambing.
Professor Timo Partonen pakkus ajalehe Helsingin Sanomat artiklis eile välja, et Soome võiks üle minna Kesk-Euroopa ajale, et saada talvel juurde valget päevaaega.