Sisedemokraatia Rahvaliidus: valimised jäeti üheksaks päevaks pooleli

Foto: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Ühel koosolekul valimiskasti lastud sedelid pitseeriti üheksaks päevaks ümbrikesse, seejärel lisati neile järgmisel koosolekul osalenute sedelid ja selgitati välja Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse uus juhatus.

Kuigi Rahvaliidu nn Juhan Aare leer väidab, et Tallinna linnaühenduse juhatus valiti ebaseaduslikult või vähemalt protseduurinorme rikkudes, teatas sama juhatus, et kõik toimus seaduslikult.

Tallinna ühenduse juhatuse nimel täna Rahvaliidu siselisti saadetud kirjas öeldakse, et ühenduse 6. oktoobri üldkoosolekul valiti linnaühenduse esimees, kolm aseesimeest ja juhatuse liikmed kõiki demokraatlikke valimisprotseduure järgides.

Kuna 6. oktoobri üldkoosolek ei täitnud kvoorumi nõudeid, kutsuti 15. oktoobril kokku korduskoosolek, mille töös osalesid ka need linnaühenduse liikmed, kes ei saanud algsel üldkoosolekul osaleda.

Partei siselisti saadetud kirjas selgitatakse, et 6. oktoobri üldkoosolekul korraldatud hääletustel valimiskastidesse lastud hääletussedelid luges üle häältelugemiskomisjon ja sulges seejärel pitseeritud ümbrikesse.

«Korduskoosolekul said võimaluse hääletada üldkoosolekul üles seatud kandidaatide vahel need erakonnaliikmed, kes üldkoosolekul ei osalenud,» selgitatakse kirjas.

15. oktoobri korduskoosolek ei olevat täiendavaid kandidaate valitavatele ametikohtadele esitanud.

«Korduskoosolekul täidetud hääletussedelid liideti üldkoosolekul täidetud hääletussedelitega ning häältelugemiskomisjon selgitas välja hääletustulemused, mis seejärel korduskoosolekul ka kinnitati,» märgitakse e-kirjas.

Üks Tallinna valimiste kahtluse alla seadjatest, peasekretär Lauri Vitsuti juhitava keskkontoriga opositsioonis olev Uno Silberg nimetas sellisel moel läbi viidud valimisi absurdseks ja kehtetuks.

«Tallinna selline mitmejärguline «ümbrikutega» skeem on kõrgem demokraatia pilotaaž erakonna ajaloos,» rääkis Silberg Postimees.ee’le.

Tema sõnul algavad probleemid tegelikult hoopis sellest, et linnaühenduse koosolekule ei valitud eelnevalt delegaate, mistõttu oli see algusest peale õigustühine.

«Rahvaliidu põhikiri ei näe ette võimalust, et eelnevalt ei ole valitud delegaate. Need, kes suvaliselt kokku tulid, ei ole delegaadid, rääkimata mingitest ümbrikutesse sedelite panemisest mingiks järgmiseks korraks, kus tuleb jälle kokku minu suvaline kogum liikmeid.»

Erakonna põhikirja punkti 32 kohaselt esitavad kõik Tallinnas asuvad partei osakonnad linnaühenduse koosolekule delegaadid – tavaliselt nii, et iga kümne liikme kohta üks delegaat – ning ainult taoliselt valitud delegaadid saavad otsustada. Antud juhul seda aga Silbergi teada ei tehtud, mistõttu ongi otsused õigustühised.

Silberg märkis samas, et vähemalt tema ei plaani linnaühenduse koosoleku tulemusi vaidlustada, küll aga viitas ta, et taolist masti rikkumiste pinnalt saab ka erakonna 20. novembri kongressi otsused kehtetuks kuulutada. Linnaühendus valis nimelt ühtlasi oma delegaadid erakonna kongressile ja seadis üles oma kandidaadi partei esimehe kohale.

Tallinna linnaühenduse juhatusse kuulub 15 liiget, kellest üld- ja korduskoosolekul valiti kaheksa. Valitud linnaühenduse esimees ja 3 aseesimeest kuuluvad juhatusse automaatselt, Rahvaliidu eakateühenduse Tegusad, naisühenduse Epp ja Rahvaliidu Noorte Tallinna piirkonna esimehed kuuluvad juhatusse ametikohapõhiselt.

Linnaühenduse juhatuse nimel erakonna listi saadetud kirja autorid väidavad, et nii üld- kui korduskoosoleku protokoll on tähtaegselt esitatud Rahvaliidu büroole ning mingeid pretensioone koosolekute kokkukutsumise, korraldamise ja selle tulemuste kohta neile esitatud ei ole.

«Tallinna linnaühenduse juhatus taunib mistahes vihjeid ja seisukohti, nagu valitseks Tallinna linnaühenduses nn kaksikvõim ning nagu oleks linnaühenduse juhtide valimine tekitanud «rahulolematust ja hämmingut»,» seisab kirjas.