/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/09/23/4519711t1ha13b.jpg)
Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas soovitas riigikogu erikomisjonil lobistide registrit luues seda valdkonda mitte üle reguleerida.
Siim Kallas soovitas lobistide tööd mitte üle reguleerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kallas soovitas kohtumisel riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoniga seda valdkonda mitte üle reguleerida, kuna piirangute puhul leiaksid mõjugruppide esindajad ikkagi tee neist takistustest möödahiilimiseks,» rääkis erikomisjoni esimees Artur Talvik esmaspäeval BNSile.
«Nemad tegid registri vabatahtlikuks, aga nüüdseks on sellega ühinenud ikkagi juba üle 6000 lobisti,» lisas Talvik Euroopa Komisjoni tegevusest rääkides.
Kallase teine soovitus oli mitte piirata lobistide registrit ainult eraettevõtetetga, vaid lülitada sellesse ka mittetulundusühingud ning üldse kõiksugu tegevusalade ühendused, kes oma huvide eest seisavad, seletas Talvik.
Väga Eesti-spetsiifiliselt lobistide teemat koos Kallasega ei arutatud, tunnistas Talvik.
Rääkidest edasistest plaanidest lobistide tegevuse reguleerimisel märkis Talvik, et loodab novembri keskel ettepanekute paketiga välja tulla.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab erikomisjon riigikogule ülevaate oma tegevusest.