/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/07/31/4336251t1h6ae9.jpg)
Mõte Eesti üleminekust Kesk-Euroopa ajavööndisse on huvitav, kuid mitte valge aja juurde saamise, vaid pigem praktiliste kaalutluste pärast, leiab psühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.
Psühholoog: ajavööndi muutmine oleks vastuvõetav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Timo Partonen pakkus ajalehe Helsingin Sanomat artiklis välja, et Soome võiks üle minna Kesk-Euroopa ajale, et saada talvel juurde valget päevaaega. Postimees küsis Tallinna Ülikooli psühholoogia lektor Avo-Rein Terepingilt, kas ka Eesti võiks sama plaani peale mõelda.
«See meenutab veidike ühtlustamist, mis oli nõukogude ajal, kui meil oli Moskva aeg. Selle tõttu ei peaks aga emotsioonidesse laskuma, et siis me Moskva aega ei tahtnud ja ka nüüd ei taha, et läheksime ühtlustamisele. Tuleks mõelda ratsionaalselt: mis me sellest kasu saame,» arutles Tereping.
Ta nõustus, et mõnel ajal aastas annaks see ilmselt valget aega veidi juurde küll. «Tegelikult võiks aga Kesk-Euroopa ajale üleminekuks olla hoopis teine põhjus: kui meie ümbruskonna riigid nii teevad, ei peaks me jääma valgeks vareseks.»
«Näiteks me käime Soomes tihti ja kui meil on erinev aeg, on see tülikas. Ka reisimisel Euroopasse ei peaks me kogu aeg vaatama, mida näitab kell ja kartma, et kogemata jääme hiljaks.»
«Kindlasti ei oleks meil mõtet teisele ajavööndile üle minna üksinda, kui teised ümberringi ei lähe. Kuid kui soomlased arutaksid seda tõsiselt, võiks nendega koos seda teha.»
«Kaalutlused oleks pigem majanduslikud ja sõltuksid sellest, et inimesed reisivad palju, mitte niivõrd sellest, kas saaksime rohkem või vähem valget aega. Talvel on paratamatult valget aega vähe ja palju see juurde ei anna,» arvas ta.
«Inimese elu suhtes ei muuda see eriti midagi – kas tunneme end hästi või halvasti, sellest ei muutu,» leidis Tereping. «Põllumees endistel aegadel tõusis koos päikesega ja kui päike tõusis hiljem, läks ka tema hiljem tööle. Ka meie elus ei muuda see midagi, kui me läheme hiljem tööle,» ütles psühholoog.
«Minule on see mõte vastuvõetav. Kell on kokkuleppeline, aga loodus on see, mis määrab inimese aktiivsuse. Suvel on paratamatult inimene varem märksa aktiivsem kui talvel,» märkis Tereping.
Tereping arvas, et ka üleminek Kesk-Euroopa ajale ei tohiks olla väga keeruline. Näiteks pakkus ta välja, et järgmisel kevadel ei läheks me tavalisel ajal üle suveajale, vaid jätaksime kella samaks.