/nginx/o/2015/08/27/4423373t1hf06e.jpg)
Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu projekti taotlus esitati Kesk-Läänemere programmile rahastuse saamiseks.
Eesti ja Soome taotlevad Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuks raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. oktoobril esitasid projektipartnerid Uusimaa Liit, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Soome transpordiagentuur, Harju maavalitsus, Helsingi linn ja Tallinna linnakantselei taotluse rahastuseks Kesk-Läänemere programmist, et teostada põhjalik Tallinn-Helsingi transpordiühenduse tasuvusuuring. FinEst Transport Link kaasfinantseerimise taotlus on esitatud kogumahus 1,188 miljonit eurot ning sellega teostatakse tasuvusuuring, transpordistrateegiate ühtlustamine ja teostamisplaan. Projekti tulemused on üheks aluseks tunneli rajamise otsuste tegemisel.
Majandus- ja taristuminster Kristen Michali sõnul on Eesti-Soome tunneli rajamise võimalikkuse väljaselgitamine strateegiliselt oluline. «Esialgne uuring näitas, et Tallinn-Helsingi tunnelil on jumet. Kiirest ühendusest kahe pealinna vahel saaks kasu pealinnaregioonid ja riigi majandused tervikuna. Püsiühendus lihtsustaks inimeste liikumist, suurendaks kaubavahetust Eesti ja Soome vahel ning ühendaks meid tugevamalt Põhjamaadega. Tunnel looks lisaväärtusena Rail Balticule uue turu põhja suunast. Kasu Soome ja Eesti inimestele oleks kahtlemata märkimisväärne, seepärast tasub uuringutega edasi liikuda,» ütles Michal.
Juhul kui projekt nimega Finnish-Estonian Transport Link (FinEst Transport Link) saab Kesk-Läänemere programmist rahastuse, siis analüüsitakse laiemalt Eesti-Soome transpordiühenduste väljavaateid, tehakse püsiühenduse tasuvusuuring ja koostatakse riikidevahelise transpordi- ja liikuvuskava, mis annab suunised edasiseks tegevuseks.
Tallinna-Helsingi ühendus on muutumas Euroopa keskse transpordivõrgustiku (TEN-T) Põhjamere-Balti koridori pudelikaelaks. Tallinna-Helsingi trassi läbib aastas kaheksa miljonit reisijat, 1,2 miljonit sõiduautot ja 300 000 veoautot. Erinevate arengustsenaariumite kohaselt võib reiside arv 10 aasta jooksul kasvada kuni 20 miljonini, millele toob lisa Rail Baltic kiirraudtee avamine. Järjest kasvavad transpordivood annavad põhjust uute lahenduste otsimiseks. Püsiühendus annaks võimaluse leevendada maanteel veetavate kaupade mahtu ning annaks uue säästliku alternatiivi senistele transpordilahendustele.
Harju maavanema Ülle Rajasalu hinnangul võib Harjumaa ja Uusimaa oma 2,3 miljoni elanikuga tulevikus saada üheks potentsiaalsetest Läänemere keskuseks. «Oluline on mõista, et me ei tegutse pelgalt 45 tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis, vaid regioonis, kus asuvad lisaks Tallinnale ka Helsinki, Riia, Stockholm ja Peterburg,» lausus Rajasalu.
Eelmisel aastal koostatud ja selle aasta alguses avaldatud Tallinn-Helsingi püsiühenduse tasuvuse eeluuring andis positiivse tulemusega alust põhjalikumale uuringule. Täiemahuline tasuvusuuring käsitleks tunneli rajamist põhjalikumalt, kaasates täpsemaid uuringuid, mis annaks hinnangu majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele Tallinn-Helsingi kaksiklinnas ning regioonile tervikuna.
Tallinn-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringule eelnenud uuringu (Talsinkifix) kohaselt võiks raudteetunneli projekti maksumuseks olla 9-13 miljardit eurot. Eeluuringu kohaselt on selle projekti teostatavuse eelduseks Rail Baltic raudteetrassi olemasolu. Spiekermann & Wegener on oma 2013. aastal avaldatud uuringus leidnud, et püsiühendus panustaks Soome SKT kasvu 1-3 protsenti ja Eesti SKT kasvu 0,5-1 protsenti aastas.
Euroopa tasandil annab püsiühendus võimaluse siduda Läänemere piirkond ühtsesse maismaaühendustega kaetud transpordivõrgustikku ja vähendaks suurel määral Läänemere idakalda transpordiühenduste mahajäämust võrreldes läänekaldaga.