Rainer Vakra: noorsootöö ei ole ainult vaba aja sisustamine

Rainer Vakra Foto: Raigo Pajula

Viimasel nädalal on ajakirjanduses ja sotsiaalvõrgustikes kerkinud teravalt esile Tallinna Noorsootöö Keskuse nii-öelda «likvideerimise» küsimus. Iga päevaga lähevad kritiseerijate argumendid hoogsamaks, juba räägitakse linnaosades asuvate noortekeskuste sulgemisest jne. Olen nõus, et linnavalitsus oleks pidanud ümberkorraldusplaane eelnevalt põhjalikumalt selgitama, kuid vale on ka ilma teemasse süvenemata vastanduda ja selle vastu pimesi võidelda.

Tuletan siinkohal meelde, et Tallinna Noorsootöö Keskuse ümberstruktureerimise eesmärk on ühtlustada avatud noortekeskuste süsteemi Tallinna linnas. Mõnedes linnaosades (Mustamäe, Pirita, Haabersti) koordineerib noortekeskuste tööd linnaosavalitsus, teistes aga Tallinna Noorsootöö Keskus. Soovime, et noorsootöö korraldamine toimuks linnaosavalitsuste juures, noortele lähemal. Miks?

Sisulist piirkondlikku noorsootööd tuleb teha terviklikult ning noore kodukohas. Noorsootöö ei ole ainult noortele vaba aja veetmise võimaluste pakkumine. Riiklik noorsootöö strateegia aastateks 2006-2013 jaotab noorsootöö kümneks suuremaks alavaldkonnaks, millega linnaosade juures juba niigi tegeletakse. Alates erivajadustega noortest lõpetades töökasvatuse ja nõustamisega. Ei ole õige, et Nõmme noorte vaba aja veetmise võimalusi juhitakse kesklinnast, ülejäänud valdkondi (tihtipeale just keerulisemaid ja probleemsemaid) aga linnaosast. Tallinna linnaosad on piirkondlikult vägagi erinevad, linnaosade noortekeskused peaksid tegema rohkem koostööd nii linnaosa valitsuse ja linnaosa valitsuse teiste hallatavate asutustega, aga ka koolidega. Vaba aja veetmine ei ole väärtus omaette, see tuleb siduda ka sotsiaaltöö, sporditöö ja kultuuritööga.

Strateegiline juhtimine linnas, sisuline töö linnaosas

Praegu töötab spordi-ja noorsooametile alluvas noorsootöö keskuses viis inimest: juhataja, juhataja asetäitja, personalijuht, majandusjuhataja ja sekretär. Kuigi noorsootöö keskuse juhataja püüab jätta muljet, et ülelinnalise noorte vaba aja veetmise valdkonna strateegilise juhtimisega saab ainult tema hakkama, olen veendunud, et seda suudetakse teha ka ameti tasandil. Pole vaja dubleerivaid juhte ja sekretäre. Ametis on ju praegugi inimesed tööl, kelle ülesandeks on noorsootöö valdkonna planeerimine ning ülelinnalise koostöö koordineerimine. Strateegiline juhtimine peab jääma edasi linna tasemele, sisuline töö aga tulema linnaosa haldusalasse. Samamoodi teevad koostööd sotsiaal- ja tervishoiuamet ja kõikide linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad.

Rõhutan, et noorsootöö keskuse kadumine ei tähenda noortekeskuste likvideerimist, nagu mõnedest ahastavatest sõnavõttudest kõlama jääb. Hoopis vastupidi. Näiteks Nõmme puhul tähendab see kahe ühes ja samas majas kõrvuti oleva noortele mõeldus asutuse liitmist. Nõmme laste päevakeskuse (haldab linnaosa) ja Männiku noortekeskuse (haldab noorsootöö keskus) liitmisel moodustub suurem ja terviklikum noorsootööle suunatud üksus.

Vähem raha, vähem teenust

Üks peamisi kritiseerijate argumente on see, et praegu linnaosavalitsuste hallata olevate noortekeskuste ülalpidamiseks kulub rohkem raha, kui kulub noorsootöö keskuse halduses olevatele noortekeskustele. Noortesse tulebki rohkem investeerida, mitte nende pealt kokku hoida. Mida rohkem raha noortesse panustatakse, seda parem. Sellise jutu rääkijad, kes tõmbavad võrdusmärgi paremal järjel olemise ja vähem kuluva raha vahele, peaksid vaatama noortekeskuste sisu. Siin on selgelt näha - vähem raha, vähem teenust.

Oluline on märkida, et noortekeskustes käima harjunud noortele ning nendes töötavatele noorsootöötajatele ei too ümberkorraldus kaasa sisulisi muutusi. See tähendab ühe vahelüli kadumist ning võimaldab pakkuda paremat teenust ja tuua need noortele lähemale. Linnaosade finantsilised võimalused on paremad, kui on praegusel noorsootöö keskusel. Lisaks paremale teenusele võimaldab see kaasata rohkem noori. Pole ju vahet, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab.

Mõni muudatusele vastuseisja on arvanud, et kui noortekeskuste tööd hakkavad suunama linnaosavalitsused, siis ei tohi teises linnaosas elav laps naaberlinnaosa noortekeskusesse aega veetma minna. Noortekeskustesse on ka tulevikus oodatud kõik pealinna noored, olenemata sellest, millises linnaosas nad elavad. Näiteks Haabersti avatud noortekeskusesse on oodatud ka Mustamäe lapsed ja Pääsküla noortekeskusesse saavad rulaga sõitma tulla kesklinnas elavad noored, kui neil selline soov peaks tekkima. Samuti ootame ka neid noori, kes pole noortekeskusi enda jaoks veel avastanud.