/nginx/o/2015/10/04/4557637t1h5704.jpg)
AS Hoolekandeteenused otsustas, et jätkab Vägeval praegustele klientidele kogukondliku elamise teenuse pakkumist ning neid kohti, mis vabanevad klientide arvelt, kes ise avaldavad soovi lahkuda oma kodukanti või suuremasse kogukonnakeskusesse, kasutatakse vajadusel varjupaigataotlejate majutamiseks.
«See tähendab, et Vägevat näeme hetkel pigem varjupaigataotlejate majutamise alternatiivvariandina - juhul, kui Vaos majutatavate varjupaigataotlejate arv kasvab üle 70,» sõnas ettevõtte kommunikatsioonijuht Ave Lillemäe.
Ta lisas, et Vägevale on plaanis suunata selliseid varjupaigataotlejaid, kes vajavad elamiseks vaiksemat ja rahulikumat keskkonda - näiteks väikeste lastega emad või pered. «Et varjupaigataotlejad, erinevalt meie hooldekodu klientidest, on suutelised iseseisvalt oma elu planeerima ja oma liikumisi korraldama, pole nende jaoks eraldatum koht ja viibimine suuremast kogukonnakeskusest kaugemal probleemiks,» selgitas Lillemäe.
Sealjuures hakatakse taotlejaid Vägevale suunama vastavalt sellele, kui palju vabaneb kohti seoses toetatud elamise klientide lahkumisega.
«Väga väikese elanike arvuga Vägeva võiks meie nägemuses olla kohaks, kus varjupaigataotlejad ja kohalikud saaksid ilma teineteist segamata koos eksisteerida.»
Vägeval elajad soovivad koju naasta
Täna on Vägeva kodus 20 toetatud teenuse ja 10 kogukonnas elamise teenusekohta, neist kaks toetatud elamise kohta täitmata. Sotsiaalkindlustusameti andmetel Vägevale teenusele soovijaid ei ole.
Lillemäe sõnul on juba varasemalt avaldanud soovi Vägevalt lahkuda oma kodukanti või suuremasse kogukonnakeskusse viis toetatud elamise klienti. «Sel nädalal arutas kodu klientidega veelkord üle nende soovid ja selgus, et veel 10 inimest planeeriks oma elu teistes Eesti piirkondades,» osutas ta.
Vägeva kodus teenusel olevatest inimestest on oma päritolult Jõgevamaaga seotud 15 inimest. Kogukondliku elamise teenust saavaid kliente elab Vägeval praegu 10, neist kuus meest ja neli naist. Enamuse klientide vanus jääb vahemikku 40-54.
Toetatud elamise teenust osutab ettevõte Vägeval 18-le kliendile, neist pooled mehed ja pooled naised. Suurema osa klientide vanus jääb vahemikku 35-49 eluaastat.
Suur osa kliente on elanud Vägeval pikka aega: 24 klienti enam kui 10 aastat ning kolm klienti neli aastat. Jõgevamaalt pärit inimesi on klientide hulgas 13, neist Jõgeva valla elanikke seitse.
Külas napib tegutsemiseks võimalusi
«Meie ettevõtte eesmärk on olnud ja on ka edaspidi pakkuda klientidele võimalust veeta oma aega iseseisvalt ja sisukalt ning võimaldada neil meeldivat keskkonda ja positiivset meeleolu. Üheks suuremaks väärtuseks, mida oma klientidele soovime tagada, on võimalus tegutseda, seetõttu püüame leida neile jõukohast rakendust erinevates eripalgelistes tegevustes, sealhulgas ka võimalust teha nende võimetele vastavat tööd,» kirjeldas Lillemäe.
Eesmärgi täitmiseks on tema sõnul oluline, et neile oleks kättesaadavad kõikvõimalikud teenused, nagu näiteks kauplused, raamatukogud, kultuuriasutused, arstiabi, sportimisvõimalused jms, samuti võimalus leida endale töö.
Täna on Vägeva kodu elanikest 97 protsenti tööealised, kuid neist on aastaringselt tööga hõivatud vaid kaks inimest. «Arvestades, et nad on valdavalt kergema psüühilise erivajadusega, oleks neil potentsiaal teostada ennast avatud või kaitstud tööturul ja suurendada oma majanduslikku iseseisvust, kui neile oleks kättesaadavamad mitmekesisemad võimalused kui seda pakub Vägeva küla,» selgitas Lillemäe.
Perearst asub Vaimastvere alevikus ehk Vägevalt 10 kilomeetri kaugusel, samas asub ka lähim toidukauplus. Eriarstid, pangakontor, juuksur ja muud poed asuvad 25 kilomeetri kaugusel Jõgeva linnas - sinna tuleb töötajatel kliendid viia kas auto või rongiga.
Kooseksisteerimine võimalik
«Seega meie sooviks pikemas perspektiivis on see, et ka kõik meie Vägeva kodu kliendid saaksid neile sobivaimat teenust kohas, kus selleks on olemas kõik vajalikud tingimused. Et aga mitte koondada Vägeval kõiki töökohti ja olemasolevat kinnisvara kasutuna seisma jätta, on sellele mõistlikuks alternatiiviks majja varjupaigataotlejate toomine,» lausus Lillemäe.
Samas aga nentis ta, et ettevõte on pidanud kurbusega tõdema, et Eestis ei ole kahjuks praegu ühtegi kohta, kus keskuse loomist positiivselt tervitataks. «Väga väikese elanike arvuga Vägeva võiks meie nägemuses olla kohaks, kus varjupaigataotlejad ja kohalikud saaksid ilma teineteist segamata koos eksisteerida,» märkis ta.