Eesti tõusis ÜRO aruandes väga kõrge inimarenguga riigiks

ÜRO lipp. Foto: SCANPIX

Eesti tõusis neljapäeval avaldatud ÜRO inimarengu aruandes väga kõrge inimarenguga riigiks, paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal.

Võrreldes eelmise aastaga on Eesti positsioon inimarengu aruandes tõusnud: mullu oli Eesti tabelis 40. kohal kõrge inimarenguga maade eesotsas.

Neljapäeval avaldatud aruandes hoiab nagu eelmiselgi aastal esikohta Norra, kellele järgnevad Austraalia, Uus-Meremaa ja USA. Rootsi on väga kõrge inimarenguga riigina 9. ja Soome 16. kohal. Leedu ja Läti paiknevad kõrge inimarenguga riikide seas vastavalt 44. ja 48. ning Venemaa 65. kohal.

ÜRO Arenguprogrammi indeksi aluseks on sisemajanduse koguprodukt (SKP) inimese kohta, haridus ja oodatav eluiga. 2008. aasta andmetele tuginev edetabel näitab süvenevat vahet arenenud ja arengumaade vahel.

Norra pole esikohal üheski alamkategoorias, kuid ühtlaselt kõrged näitajad - oodatav eluiga 81 aastat ja keskmine sissetulek 58.810 dollarit inimese kohta - teevad sellest põhjamaast maailma esinumbri. Eestis on need vastavalt 73,7 aastat ja 17.168 dollarit. Oodatava eluea poolest on tipus Jaapan, sissetulekute arvestuses on parim Liechtenstein.

Tabeli lõpus on Zimbabwe teiste Aafrika riikide Mosambiigi, Burundi, Nigeri ja Kongo DV järel. Zimbabwes on oodatav eluiga 47 aastat ja keskmine sissetulek 176 dollarit inimese kohta. Kolme riigi - Kongo DV, Sambia ja Zimbabwe - indeks on madalam 1970. aasta tasemest.

Viimaste aastate suurimad tõusjad on Indoneesia, Lõuna-Korea ja 89. kohale jõudnud Hiina, mis tugineb eelkõige SKP tõusule. Nii on näiteks hiinlaste keskmine sissetulek kerkinud 40 aastaga 21 korda, kuid suurriik pole ei hariduse ega oodatava eluea poolest Aasia riikide esirinnas. Samas näiteks kodusõjas olnud Nepalis on oodatav eluiga tõusnud samal perioodil 25 aasta võrra.

Alates 1970. aastast on keskmine eluiga lagenud kuues Sahara-taguses Aafrika riigis ja kolmes endises Nõukogude Liidu Kesk-Aasia vabariigis.