Täna Eeurocities Liikuvusfoorumil esinenud Tallinna Linnatranspordi AS-i teenindusdirektori Andres Herkeli hinnangul oli masu ajal käivitatud sotsiaalsete töökohtade projekt edukas.
Herkel: reisisaatjate projekt aitas inimestel tööturule naasta
Herkel andis foorumil ülevaate 2009. aastast toimivast nn. sotsiaalsete töökohtade projektist ühistranspordi valdkonnas, ja seda mitte ainult reisisaatjate, vaid ka ühissõidukite koristajate osas, vahendas linnavalitsuse pressiteenistus.
Töörühmas «Where the sector is creating jobs» («Töökohtade loomine ühistranspordis») osalenud Herkeli sõnul võib aastatel 2009-2010 olnud rasket majandusolukorda arvestades hinnata sotsiaalsete töökohtade projekti vajalikuks ja ka õnnestunuks, kuna see tagas töötutele Tallinna elanikele võimaluse saada ajutiselt tööd, et mitte võõrduda tööharjumusest.
«Ühtlasi tõstis nimetatud projekt teatud määral ka ühistranspordi kui teenuse kvaliteeti ja seda eeskätt ühissõidukite koristamise osas, mis kajastus ka iga-aastastes rahulolu uuringutes,» märkis Herkel. «Tänasel päeval on sarnane kiirkoristuse korraldus muudetud tavalise igapäevase tööprotsessi osaks ning selleks on loodud 12 põhitöökohta.»
Eurocities Liikuvusfoorumi väliseksperdid tõdesid, et Euroopas kuulub üks töökoht kahekümnest transpordi sektorisse. Linna- ning eeslinnatransport hõivab 820 000 inimest, moodustades kaheksa protsenti kogu transporditööstuse tööjõust.
Andmed näitavad, et ühistransport, jalgrattasõit ning jala käimine on väljundid, kus tulevikus saaks luua rohkem kohalikke töökohti, panustades linnade rohelisse majandamisse. Täpsemalt – ühistransport on praegu üks suuremaid kohalikke tööandjaid sellistes linnades nagu Amsterdam, Barcelona, Brüssel ja Dublin.
Herkeli sõnul on aktiivse ringiliikumise toetamine või ühistranspordi kvaliteedi ja atraktiivsuse tõstmine kõigest mõned näited jätkusuutliku transpordi loodavatest töövõimalustest.
«Kohalikud töökohad linnamobiilsuses pakuvad võimalust töökohtade loomiseks nii kõrge, keskmise kui madala kvalifikatsiooniga inimestele. Paljud linnamobiilsuse ettevõtmised võivad pakkuda tööd haavatavatele gruppidele või inimestele, kes on tööturul ebasoodsas seisus,» arvas Herkel. «Nagu «rohelised» töökohadki, kujutavad need endast suurt potentsiaali, kuid vajavad sihtmärgistatud avalikku sekkumist, et kindlustada, et kasu saaksid kõige vähem kindlustatud.»