/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/12/30/289500t1hc6bb.jpg)
Vene kodanikuliikumise algataja Oleg Kozlovski tunnistas täna Avatud Eesti Fondi konverentsil «Moskva mõjusõjad», et soovib, et Venemaa oleks rohkem Eesti sarnane.
Kodanikuõiguste aktivist: tahaksin, et Venemaa muutuks Eesti sarnaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle on jäänud väga hea mulje Eestist, tahaksin, et Venemaa liiguks sellises suunas nagu Eesti, aga kardan, et see väga varsti ei juhtu,» sõnas Kozlovski.
Küsimusele, milline on opositsioonilise «Solidaarsuse» liikumise potentsiaal tulevikus tugevamaks saada, vastas ajakirjanik Julia Latõnina, et Venemaal pole võimalik opositsioon. «Opositsioon on võimalik demokraatlikus riigis. Siis, kui ettevõtja saab anda poliitilisele liikumisele raha, ilma, et peaks kartma.»
Kozlovski polnud nõus, et opositsioon on ainult demokratias võimalik. «Kindlasti on vene opositsioonil liidriprobleem, organisatsioonide sisemise atmossfääri probleem.»
«Illusioone, et meil lubataks valimistel osaleda, meil pole,» sõnas Kozlovski.
«Kreml võib hakata tulevikus interneti levikut piirama, kuna see muutub järjest ohtlikumaks neile,» leidis Latõnina.
«Võimud ei saa päriselt internetist ja selle toimimisest aru veel, meie õnneks. Nende jaoks on see tume maa, aga president Dmitri Medvedev on aktiivsem blogipidaja kui näiteks peaminister Vladimir Putin,» rääkis Kozlovski.
«Püütakse kokku osta, majanduslikku survet avaldada sisutootjatele, twitteris, facebookis mõjutada,» loetles Kozlovski.
«Sel suvel oli suur skandaal, kus Ühtse Venemaa nooraktivistid - Noor Kaardivägi - panid internetti üles töödeldud fotosid, kus nad justkui aitasid suviseid metsatulekahjusid kustutada. Selle vale ilmsikstulekul jäid mitmed inimesed töökohtadest ilma, oli suur skandaal,» meenutas Kozlovski.
«Tänan Eestit, et Jakimenko pandi Schengeni viisaruumi musta nimekirja, seda pandi Vene võimustruktuurides väga pahaks, kui Jakimenko ei saanud minna Itaaliasse puhkama,» rääkis ta.
«Kodanikuühiskond peaks ise algatama initsiatiive. Tahaks, et Euroopa kodanikuühiskond suhtleks rohkem Vene kodanikuühiskonnaga otse,» sõnas Kozlovski.
Täna Tallinnas toimunud XV Avatud Ühiskonna Foorumil analüüsisid Vene ajakirjanik Julia Latõnina ja demokraatiaaktivist Oleg Kozlovski Moskva sise- ja välispoliitilisi strateegiaid ning nende mõju Venemaa naaberriikidele.
Avatud Eesti Fondi konverentsi «Moskva mõjusõjad» peaesineja, viljakas romaanikirjanik ja ajakirjanik Julia Latõnina on kogunud tuntust Kremli-kriitiliste artiklitega, milles ta on paljastanud võimude kulissidetaguseid mänge, korruptsioonijuhtumeid ja inimõiguste rikkumisi. Latõnina on mitmete võrguväljaannete kommentaator, kirjutab regulaarselt ajalehes Novaja Gazeta ning juhib poliitikasaateid RTVis ja raadiojaamas Ehho Moskvõ. 2008. aastal pälvis ta USA välisministeeriumi Vabaduse Kaitsja auhinna.
Oleg Kozlovski on mitme kodanikuliikumise algataja, ühingute «Solidaarsus» ja «Oborona» eestvedaja ning opositsiooniliikumise Teine Venemaa liige. Demokraatia toetuseks korraldatud rahumeelsete demonstratsioonide organiseerimise eest on Kozlovski saanud korduvalt tunda võimude tagakiusamist. Tema kompromissitut võitlust inimõiguste eest on auhinnaga tunnustanud ka rahvusvaheline organisatsioon Human Rights First.