Riesling

Imre Uussaar Foto: toit ja trend

Vein Rieslingi viinamarjast võib olla hea
värskena, kuid samas küpseda ja areneda
kümneid aastaid.
 

Rõõm on tutvustada vaieldamatult
kõige nooblimat ja mitmekülgsemat
valge viinamarja
sorti. Peab tõdema, et Eestis on
uhkele Rieslingile veidi liiga tehtud, sest
mõned aastad tagasi oli meie poelettidel
saada palju üliodavaid magusaid ja halva
kvaliteediga Rieslingi veine, mis inimeste
usalduse proovile panid. Praeguseks on
õnneks enamik siin müüdavatest Rieslingitest
väga hea kvaliteedi ja hinna suhtega.
Riesling vajab küpsemiseks pikka
ja aeglast küpsemisperioodi, sobides
hästi külma kliimaga piirkonda. Noobli
viinamarjasordi kodumaaks on Saksamaa,
täpsemalt Reini jõe ümbruse alad.
Esimesed ülestähendused Rieslingi marjast
pärinevad 15. sajandist, kust see kohe edasi
Moseli jõe orgu, Austriasse Doonau jõe
kallastele ning ka Alsace piirkonda Prantsusmaale
levis. Neist kasvupiirkondadest
veinid
tulevad ka tänapäeval parimad Rieslingi
veinid.

Rieslingi marja kasutati algselt segudes
teiste marjadega. Hinnatud veini tegi 18.
sajandi algul kuulsaks benediktiinide
mungaklooster Schloss Johannisberg, kus
valmistati esimene puhas Riesling. 100
aasta pärast oli Riesling enimkasvatatud
viinamari nii Moselis kui ka Rheingau
aladel. Tänapäeval võib Rieslingi marja
kohata teiste marjadega segatuna vaid
mõnedes uue maailma veinides, kuhu
marja viisid 19. sajandi teisel poolel Saksa
immigrandid.

Kuidas Riesling maitseb?
Vein sellest viinamarjast võib olla täiesti
kuiv, kuid ka mesiselt magus, peaaegu alati
on see aromaatne. Kuiv Riesling on pea
alati tsitruseline, poolkuiv tihti lilleline ja
alati meeldivalt mineraalne. Võib tekkida
tunne, et vein lausa elab suus. Rieslingit
iseloomustab alati suurepärane happesus ja
värskus, seda nii kuivade kui ka magusate
variantide puhul.

Mõnikord on tunne, nagu oleks Rieslingi
marjal mitu elu. Tihti äratab vein
ennast pärast mõneaastast küpsemist uuele
elule, omandades kuivatatud puuviljade
nüansid, kuhu lisandub ülipõnev petrooline-
naft ane toon, millist ei leia ühelgi
teisel marjal, värsked tsitrused on kadunud
kui võluväel, alles ainult see superilus
happesus ja mineraalsus järelmaitses.
Kui otsite kerget, magusamapoolset
Rieslingit, sobivad Moseli piirkonna veinid
pea alati.

Täidlasemat ja rikkalikumat Rieslingit
saame Alsace piirkonnast, samuti
Rheingaust ning Wachaust. Uue maailma
Rieslingid on sobilikud joomiseks 2–3
aasta jooksul.

Veiniostjal tasub poes tähelepanelikult
uurida Rieslingi etiketil alkoholi protsenti,
eriti saksa veinidel – kui alkoholisisaldus
on väiksem kui 10, on reeglina tegu poolmagusa
joogiga. Kui kraad läheb üle 11,
hoiate käes juba kuivemat veini.

Mille juurde juua?
Kuiv Riesling on sobilik kaaslane hõrkude
kalaroogade juurde. Kui vein on omandanud
täidlased küpsemisnoodid, siis
pakkuge uhket jooki näiteks lambakarree
juurde.

Poolkuiv Kabinett ja Spätlese on
suurepärased seltskonnaveinid, mis vajavad
juurde vaid värskeid puuvilju või juustuvalikut.
Jõulude ajal on Riesling hea valik
hapukapsaste ja sealiha kõrvale.