Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Vene välisministeerium nimetas Ämari laiendamiskava provokatsiooniks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ämari lennubaasis maandus üks maailma suurimaid transpordilennukeid, Ameerika Ühendriikide õhuväele kuuluv C-5M Super Galaxy.
Ämari lennubaasis maandus üks maailma suurimaid transpordilennukeid, Ameerika Ühendriikide õhuväele kuuluv C-5M Super Galaxy. Foto: JUSS SASKA

Venemaa välisministeerium mõistis teisipäeval hukka Eesti õhuväe ülema Jaak Tarieni sõnad «NATO õhujõudude kasvavatest vajadustest», millest tulenevalt laiendatakse Ämari õhujõudude baasi tsiviillennunduseks mõeldud alale ja nimetab seda provokatsiooniks, kirjutas BNS.

«Arvestades vaibumatuid spekulatsioone vajadusest paigutada NATO idatiivale selle liikmesriikide, eelkõige USA alaline väekontingent, peame seda teadet avalikuks provokatsiooniks, mille eesmärk on kõigutada sõjalisest seisukohast Euroopa tavapäraselt kõige rahulikuma piirkonna olukorra püsikindlust,» öeldi Venemaa välisministeeriumi kommentaaris.

Venemaa väliministeerium märkis teates, et «tekitab imestust kergus, millega Eesti võimud ohverdavad tsiviilobjekte NATOs omaks võetud Baltimaade jõulise militariseerimise suuna nimel.»

Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ütles BNSile antud usutluses, et ruumipuuduse tõttu hakkab Ämari õhubaasi sõjaliseks otstarbeks mõeldud osa laienema ka aladele, mis algselt olid kavandatud tsiviillennunduse arendamiseks.

Kolonel Tarien selgitas, et kui Ämari baasi hakati rekonstrueerima, kavandati ruumiline jaotus algselt selliselt, et lennurajast lõuna poole koondus militaarne pool ning lennurajast põhja poole jäävad alad jäeti vabaks võimaliku tsiviilarenduse tarbeks.

Baas töötab nüüd ööpäevaringselt ning seal paiknevad Balti õhuturbemissioonil osalevad hävitajad. Lisaks tegutseb Ämari ka piirkondliku väljaõppekeskusena. Seetõttu on algselt üheks õhuturbemissiooniks aastas planeeritud taristu kitsaks jäänud.

Õhuväe ülem nentis ka, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja kaitseministeerium on pikka aega otsinud võimalikku investorit, kes hakkaks Ämaris arendama tsiviillennundusega seotud projekte. Tänaseni pole tõsist huvilist aga leitud.

Lennubaasi kerkivad uued ehitised rajatakse peamiselt USA ja NATO lisainvesteeringute eest. Üks esimesi Ämaris valmivaid ehitis on õppustel osalevate liitlaste majutamiseks mõeldud kasarm.

Lähiajal on kavas Ämari baasi rajada lennurajast põhja jäävale alale lisaperroone ning samuti lennukitele lisaangaare. Samuti on plaanis laiendada olemasolevat tehnilise hoolduse ala.

Tagasi üles