/nginx/o/2010/11/04/460118t1hda3c.jpg)
Eesti Puuetega Inimeste Koda ei nõustu riigikontrolli auditi seisukohaga, et ravimite ja teenuste kättesaadavuse parandamisel võiks igakuised rahalised toetused kaotada.
Puuetega inimesed on toetuste kaotamise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigikontrolli audit viitab paljudele õigetele asjadele, mis praegu pole puuetega inimeste toetamise süsteemis hästi, aga kindlasti ei poolda me rahaliste toetuste kaotamist,» ütles puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.
«Kulu ravimitele on puuetega inimestel väga suur ja on tõsi, et ravimid peavad olema kättesaadavamad. Riigikontroll on analüüsinud ainult retseptiravimite ostmist, kuid mitte kõik ei vaja ainult retseptiravimeid,» sõnas Haukanõmm. Näiteks tõi ta psoriaasi või fenüülketonuuria, mille puhul haiged vajavad spetsiaalseid kehahooldusvahndeid või eritoitu. «Ehk toetust vajavad nad ikkagi, isegi kui retseptiravimid on paremini kättesaadavad.»
Tema sõnul on puuetega inimesed väga heterogeenne grupp ning seetõttu ei ole teenustega kõikide vajadusi võimalik katta.
Samas on puuetega inimeste koda täiesti nõus riigikontrolli seisukohaga, et toetavad teenused peaksid olema rohkem arenenud ja kättesaadavamad olenemata elukohast.
«Samamoodi oleme nõus, et tuleks hakata puuetega inimeste töövõimetuse asemel töövõimet hindama, et uurida, mida inimene on võimeline tegema. Samuti peaks rehabilitatsiooniteenus olema paremini kättesaadav ja seda juba enne, kui inimesele puue määratakse. Meie eesmärk on jõuda selleni, et rehabilitatsioon aitaks ennetada ja vältida puude tekkimist või selle süvenemist,» rääkis Haukanõmm.
Puudega inimeste toetust makstakse 200-840 krooni kuus, olenevalt sellest, kas tegu on lapse, pensioniealise või tööealise inimesega ning milline on puude raskusaste.
Riigikontroll leidis täna avalikustatud auditis, et praegune puuetega isikute ja töövõimetuspensionäride toetamise süsteem ei ole säästlik ega täida oma eesmärke, sest riik ei suuda igakülgselt inimeste puudest tulenevaid lisakulusid hinnata ning töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal ajal teenitud tuludest. Riigikontroll soovitas sotsiaalministril kujundada süsteem ümber nii, et puudega inimesed saaksid kõrgemate soodusmääradega osta ravimeid ja abivahendeid ning igakuiste rahaliste toetuste maksmine lõpetada.