/nginx/o/2013/10/04/2509825t1h7f29.jpg)
Maksumaksjate liit esitas prokuratuurile taotluse algatada kriminaalmenetlus, et välja selgitada, kas riigikogu liikmed on kuluhüvitisi kuritarvitanud.
Maksumaksjate liit soovib seoses kuluhüvitistega kriminaalmenetlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) saatis riigiprokuratuurile kirja, milles palub alustada kriminaalmenetlust, et uurida lähemalt ajakirjanduses avaldatud fakte, mille kohaselt on riigikogu liige palunud hüvitada kulutusi, mis ei ole tema tööga seotud.
Nimelt on mõne riigikogu liikme puhul tekkinud kahtlus, et nad on taotlenud selliste kulutuste hüvitamist, mis ei ole seotud riigikogu liikme tööga. Näiteks on palutud hüvitada sellise sõiduki liisingumakseid, mida ei kasuta riigikogu liige ise, vaid hoopis tema abikaasa või laps. Samuti on viidatud juhtudele, kus taotletakse kütusekulu hüvitamist, kuid kütuse kogused on ebamõistlikult suured, seisab kirjas.
Võttes aluseks avaliku teabe riigikogu liikme töögraafiku kohta (nt täiskogu ja komisjoni istungite jt ürituste ajad), on liidu hinnangul võimalik kontrollida, kui palju aega nõuab hüvitamisele kuulunud kütusekoguse läbisõit ning kas puht füüsiliselt on inimene suuteline sellist läbisõitu saavutama. Samuti vajaksid liidu arvates lähemat uurimist juhtumid, kus on tangitud korraga nii bensiini kui diislikütust, korraga mitmes tanklas või lühikese aja jooksul eri Eesti paikades.
Loe lisaks:
Kuna riigikogu liige kinnitab kulude väljamaksmise taotlusel oma allkirjaga taotluse õigsust, siis on teadlikult ebaõigete andmete esitamine EMLi arvates tõlgendatav kelmusena.
Samuti on kirjas prokuratuurile viidatud sellele, et riigi raamatupidamise üldeeskirja ja raamatupidamise toimkonna juhendite kohaselt vastavad riigikogu liikmete autoliisingud kapitalirendi tunnustele, mis tähendab, et liisingumakseid ei oleks tohtinud üldse hüvitada või oleks tulnud riigikogulaste autod riigi varana arvele võtta ja pärast riigikogu liikme volituste lõppu müüki panna. Seega on võimalik, et riigikogu liikmed on pannud toime omastamise.
Kuna riigikogu liikmete kuluhüvitiste õiguspärasus on avalikkuse jaoks olulise tähtsusega küsimus ning riigikogu juhatus ja kantselei on avalikult teatanud, et nendel puudub pädevus ja huvi võimalikke õiguserikkumisi uurida, leiab EML, et prokuratuur peaks algatama kriminaalmenetluse ja selle käigus üle vaatama kogu senise riigikogu liikmete kuluhüvitiste väljamaksmise praktika.
EML saatis oma pöördumise koopia ka riigikontrollile ning palub, et viimane abistaks prokuratuuri ning annaks pädeva hinnangu liisingulepingute tõlgendamise ja kajastamise osas.
Pöördumise täistekst on avaldatud EML kodulehel, vajuta selle lugemiseks siia.
EML on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist.