Riigikontroll: puudega inimeste toetussüsteem raiskab raha

Foto: Mihkel Maripuu

Riigikontroll leiab, et praegune puuetega isikute ja töövõimetuspensionäride toetamise süsteem ei ole säästlik ega täida oma eesmärke, sest riik ei suuda igakülgselt inimeste puudest tulenevaid lisakulusid hinnata ning töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal ajal teenitud tuludest.

Auditi tulemusel soovitab riigikontroll sotsiaalministril kujundada süsteem ümber nii, et puudega inimesed saaksid kõrgemate soodusmääradega osta ravimeid ja abivahendeid ning igakuiste rahaliste toetuste maksmine lõpetada.

Riigikontroll leidis, et riik ei suuda puudest tulenevaid lisakulusid hinnata, sest ligi kolmandik puuetega inimestest, kellel oli üheks puudest tulenevaks lisakuluks ravimid, polnud pea aasta jooksul ostnud mitte ühtegi retseptiravimit, selgub riigikontrolli värskelt avaldatud raportist.

Vaid 15,4 protsenti nendest puuetega inimestest, kellele oli puudest tulenevaks lisakuluks määratud abivahendi soetamise või kasutamise kulu, olid ostnud riigi poolt osaliselt kompenseeritavaid abivahendeid.

Samuti leidis kontroll, et riigil puudub ülevaade puuetega inimestele sotsiaalhoolekandeteenuste pakkumisest ja nende rahastamisest. Lisaks toetuseks makstud rahale peaks puudega inimesed saama abi erinevate toetavate teenuste näol. Arvestades omavalitsuste erinevat võimekust ja puuetega inimeste ebaühtlast jaotust omavalitsuste kaupa, ei ole tagatud teenuste võrdne kättesaadavus. Teenuseid saavad inimesed siis, kui kohalik omavalitus on kompetentne neid osutama ja tal on selleks raha.

Riigikontroll tuvastas ka, et riik ei soodusta töövõime kaotanud isikute naasmist tööturule. Töövõimetuspensionäride arv on aasta-aastalt kasvanud. Püsiva töövõimetuse määramisel hinnatakse isiku võimet teha seda tööd, mida ta varem on teinud. Riik ei hinda seda, kas isik oleks võimeline endale elatist teenima mõnda muud ametit pidades.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemused näitasid, et isikute arv, kellele korduva ekspertiisi käigus püsiva töövõimekaotuse ulatust ei määrata, on väga väike.

Kõikidest töövõimetuspensioni saajatest 60 protsenti ei teeninud samal ajal mitte mingit muud tulu – sisuliselt on nad riigi ülal pidada. Riigikontroll leiab, et enne töövõimekao määramist peaks riik üritama ulatusliku rehabilitatsiooniprogrammi kaudu taastada inimese töövõimet, ja juhul kui see ei osutu võimalikuks, siis toetama uue kutse omandamist. Paraku Eestis selliseid programme ei ole.

Töövõimetuspensioni maksmisel ei arvestata isiku samal ajal teenitud tulu. 41 protsenti töövõimetuspensionäridest teenis töövõimetuspensioni saamise ajal tulu, mis on osalise töövõimekao puhul loomulik. Samal ajal oli tulu teeninud ka 5 protsenti nendest, kelle töövõimekadu oli täielik. Kuigi valdaval osal tulu teeninud töövõimetuspensionäridest oli tulu väike, jäädes mõne tuhande krooni juurde, ulatus see 10 protsendil tulu teenijatest siiski üle Eesti keskmise.

Soovitused süsteem ümber kujundada

Riigikontroll soovitab sotsiaalministril algatada muudatused ravimite ja abivahendite kompenseerimise süsteemi ümberkujundamiseks nii, et inimesed saaks abivahendeid osta kõrgemate soodusmääradega. Samal ajal kaaluda võimalust lõpetada puuetega isikutele igakuiste rahaliste toetuste maksmine.

Samuti soovitatakse kujundada edaspidi püsiva töövõimetuse hindamise süsteem ümber selliselt, et ennekõike hinnatakse isiku töövõimet, mitte aga töövõime kadu.

Loobumata põhimõttest, et võimalikult suur hulk töövõimetuspensionäre võiks olla tööga hõivatud, võiks riigikontrolli hinnangul kaaluda edaspidi töövõimetuspensioni maksmise sidumist isiku samal ajal teenitud tuluga.

Samal ajal tuleks luua töövõime kaotanud isikute tööalase rehabilitatsiooni programm, mis võimaldaks ümberõpet ja looks eeldused nende inimeste naasmiseks tööturule.

Sotsiaalminister nõus

Sotsiaalminister märkis oma vastuses riigikontrollile, et peab vajalikuks enne muutuste tegemist veel valdkonna eri probleeme ja nende lahendamise teid analüüsida. Kõikide soovituste täitmise kohta sisulist analüüsi või tegevusplaani minister ei esitanud. Sotsiaalminister teatas ka, et lähiaastatel on plaanis üle vaadata püsiva töövõimetuse tuvastamise protsess ning võimaluse korral teha muudatused, mille tulemusena saaks hakata töövõimetuse asemel hindama töövõimet.

Riigikontroll hindas auditi käigus, kas puuetega ja püsiva töövõimetusega inimeste toetamise süsteem on säästlik ja tagab selle, et toetatakse vaid neid inimesi, kelle puudest tulenevad lisakulud vajavad katmist või kes pole võimelised endale elatist teenima.

Kulud on töövõimetuspensionäride arvu ja pensioni suuruse kasvu tõttu pidevalt suurenenud: kui 2000. aastal kulutas riik 663 miljonit, siis 2009. aastal juba 2,5 miljardit krooni. 2009. aastal kulus kõikidele puuetega inimeste sotsiaaltoetustele 716 miljonit.

Eestis on peaaegu 120 000 puudega inimest (sh lapsed) ja umbes 78 000 töövõimetuspensionäri.