/nginx/o/2015/10/19/4611917t1hf101.jpg)
Kaitseminister Hannes Hanso (SDE) ei välista, et juhul, kui vajadus peaks tekkima, peab ka Eesti hea liitlasena olema valmis Afganistanis taas panustama.
Hanso: lääneriigid ei saa Afganistani tolmu jalge alt pühkida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide president Barack Obama teatas möödunud nädalal kavast, mille kohaselt jäävad 5500 USA sõdurit Afganistani ka pärast 2016. aastat. «Afgaani väed pole veel piisavalt tugevad,» ütles Obama, kelle otsus läheb vastuollu tema lubadusega lõpetada sõda oma ametiaja jooksul.
«Ameeriklased on täna öelnud, et nende väed jäävad sinna kokkulepitust kauemaks. Meie kui lääneriigid ei saa Afganistani tolmu jalge alt lihtsalt maha pühkida ja lahkuda, sest siis need probleemid jäävad,» ütles Hanso Postimehele.
Viimased Eesti kaitseväelased, kes teenisid logistilises üksuses, saabusid Afganistanist koju 2014. aasta juulis. Paar kuud varem saabus konfliktipiirkonnast tagasi ka viimane eestlaste jalaväekompanii Estcoy-17. Täna on Afganistanis kohapeal veel Eesti demineerijad.
«Ei saa välistada, et kui toimuvad mingisugused edasised arengud, siis juhul, kui teised liitlased meid paluvad, peame me heade liitlastena olema valmis tulevikus võib-olla millegagi panustama,» kommenteeris Hanso eestlaste Afganistani naasmise tõenäosust.
Ministri kinnitusel ei ole Eestilt täna piirkonda abi küsitud ning ka Eesti pool ei ole vastavat otsust teinud. «See aga ei tähenda, et see ei võiks tulevikus uuesti päevakorda tulla,» ütles ta.
Kas ja kuidas saaks Eesti tulevikus panustada, ei soostunud Hanso täna spekuleerima. «Eks igal riigil on oma võimekused,» ütles ta, lisades, et see sõltub suuresti ka üldisemast plaanist ja sellest, mida parajasti vaja on.
Praegu on Afganistanis 9800 USA sõdurit. Algse kava järgi pidanuks nad lahkuma 2016. aasta lõpuks.