/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2014/12/15/3610761t1h3bdf.jpg)
Kaitsepolitsei on avastanud Tallinnas viimaste aastate jooksul rea linnajuhtidega seotud korruptsiooniskeeme, mille osaliste puhul on kohtus tõendamist leidnud pistise andmine ja võtmine kokku ligi 300 000 euro väärtuses.
Loe, milliseid korruptsiooniskeeme on kapo Tallinnas avastanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort meenutas, et kui varem olid kõik omavalitsuste korruptsioonijuhtumid kaitsepolitsei uurimispädevuses, siis sajandivahetuse paiku anti need uurimiseks politseile. 2007. aastal sai kaitsepolitsei enda uurimise alla tagasi kuue suurema eelarvemahuga omavalitsuse juhtivametnikud. Koorti sõnul oli muudatuse põhjuseks ühelt poolt omavalitsuste eelarvemaht, kuid teisalt ka asjaolu, et nendes omavalitsustes võib korruptsioonioht tähendada ühtlasi julgeolekuohtu.
«Täna võib öelda, et nende kuue omavalitsuse juhtimisfunktsiooniga isikute suhtes uurimispädevuse andmine kaitsepolitseile on olnud põhjendatud. See on ennast õigustanud,» ütles ta ja tõi näiteks, et kokku on kaitsepolitsei aastate jooksul kohtu alla andnud 20-30 omavalitsusjuhti. Praegu teeb ka keskkriminaalpolitsei korruptsioonivastases võitluses olulisi edusamme ning on muutunud selles valdkonnas kandvamaks, lisas Koort.
Tallinnas on kaitsepolitsei alates 2010. aastast avastanud seitse korruptsiooniskeemi, milles on praeguseks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kui kokku on nendes juhtumites tõestatud pistise andmine ja võtmine üle 287 000 euro ulatuses, siis teistele ettevõtetele tekitatud konkurentsikahju on Koorti sõnul raske isegi prognoosida.
Küsimusele, kas päevavalgele toodud korruptsioonikuriteod on muutnud linnaametnike käitumist, vastas Koort: «Arvestades seda, millised kriminaalmenetlused täna laual on, siis tundub, et varasemad juhtumid ei ole need, millest oleks õppust võetud.»
Tema sõnul näib, et mõned linnaametnikud kannavad jätkuvalt nõukogude aja mentaliteeti, justkui poleks ühiskonna vara kellegi oma ja seda võiks varastada. «Lihtsalt needsamad menetlused, mis on olnud, ei jäta mulle teistsugust arvamust,» ütles Koort.
Osakonna juhatajast abilinnapea nõunikuni
/nginx/o/2015/10/19/4611527t1hf028.jpg)
Eelmisel aastal jäi kohtus pistise võtmises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises lõplikult süüdi Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna endine juhataja Vello Lõugas.
Lõugas võttis mitme äriühingu esindajatelt kokku 482 762 krooni pistist Tallinna linna tellitud liikluskorraldusvahendite paigaldus- ja hooldustööde tegemise ja vastuvõtmise korraldamise ning ühe liikluskorraldusskeemi kooskõlastamise eest. Lisaks koostas ja väljastas Lõugas ühe äriühingu nimelt mitu arvet talle pistist maksnud ettevõtetele tööde eest, mida tegelikkuses ei tehtud. Arvete alusel tekkis Lõugase esindataval äriühingul õigus nõuda ja vastu võtta arvete saajatelt tasu kokku summas 497 665 krooni.
Kohus mõistis Lõugasele karistuseks kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi konfiskeeris kohus Lõugaselt 3. seeria BMW, mis oli kohtu hinnangul kuritegelikul teel saadud vara.
/nginx/o/2015/10/19/4611533t1ha845.jpg)
2013. aastal mõistis kohus pistise võtmises süüdi Tallinna abilinnapea endise nõuniku Ivo Parbuse, kes võttis mitme äriühingu esindajalt ja eraisikult asjana, kinkekaartide ja -tšekkidena ning sularahas korduvalt pistist kokku 140 410 krooni ning nõustus pistise saamisega veel vähemalt 10 000 krooni väärtuses. Üheks pistise lubajaks ja maksjaks oli Kristiine linnaosa vanema endine asetäitja Aleksander Raide.
Samuti nõustus Parbus Jüri Vilmsi Sihtkapitali juhatuse liikme Elmar Sepa kihutatuna nõudma ja võtma mitme äriühingu esindajalt korduvalt vastu kokku 800 000 krooni pistist, mis kanti annetustena sihtkapitali pangakontole.
Vastutasuks aitas Parbus ametiisikuna lahendada samade inimeste huvides mitmete kinnistute detailplaneeringute menetlemisel tekkinud probleeme ja kiirendada nende menetlemist Tallinna linnaplaneerimise ametis. Samuti osutas Parbus vastutasuks ametiisikuna kaasabi ühe hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks esitatud ehitusloa taotluse menetlemisel.
Kohus karistas Parbust kolmeaastase ning Raidet ja Seppa kahe ja poole aasta pikkuse tingimisi vangistusega neljaaastase katseajaga, kusjuures kohe pidid nad vanglas veetma viis kuud. Kuritegude toimepanemises osalenud äriühinguid karistati kokku 1 350 000 euro suuruse rahalise karistusega.
/nginx/o/2015/10/19/4611535t1h4310.jpg)
2012. aastal mõistis kohus pistise võtmises süüdi Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse endise direktori Mati Songisepa, kes sai kahe äriühingu esindajatelt Tallinna linna liikluskorraldusvahendite paigaldus- ja hooldustööde tellimise, vastuvõtmise ja tasu maksmise korraldamise eest kokku 144 083 eurot pistist. Songisepale määrati karistuseks kolmeaastane tingimisi vangistus sama pika katseajaga.
2011. aastal jäi kohtus pistise võtmises süüdi Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, kes võttis vandeadvokaat Viktor Kaasikult pistisena 10 000 eurot soodustingimustega laenu, aidates vastutasuks ametiisikuna aktiivselt kaasa Kaasiku esindatava detailplaneeringu menetlemise korraldamisele. Kohus karistas Õispuud tingimisi vangistuse ja Kaasikut rahalise karistusega.
/nginx/o/2015/10/19/4611541t1hbf04.jpg)
Samal aastal mõisteti kohtus pistise võtmises süüdi Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik, kes eelistas ameti määratud, kuid tasumata jäänud rahatrahvi nõuete sundtäitmise menetluste läbiviimisel Tallinna kohtutäiturit Priit Lantinit teiste Tallinna linnas tegutsetavate kohtutäiturite ees. Vastutasuks sai Järvik Lantinilt sularahas 9500 eurot pistist. Kohus karistas Järvikut osaliselt reaalse vangistusega ja Lantinit rahalise karistusega.
/nginx/o/2015/10/19/4611551t1h04c3.jpg)
2011. aastal mõistis kohus süüdi ka Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviiri, kes lubas võtta ja võttis korduvalt munitsipaalkorterite üürilepingute pikendamise ja linnaosa ehitustellimuste suunamise eest oma tuttavate ehitusettevõtetele ühtekokku 383 840 krooni pistist. Pistist maksti Oviirile nii sularahas ja ülekannetega kui ka tasuta teenuste ja asjadena. Kohus mõistis Oviirile tingimisi vangistuse.
2010. aastal jäi kohtus süüdi Tallinna kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Jaan Maanas, kes sai ühe ehitusettevõtte juhilt sularahas ja soodustingimustel laenu näol 117 900 krooni pistist ja kasutas vastutasuna oma ametiseisundit sama äriühingu huvides. Kohus karistas Maanast tingimisi vangistusega.
Toobal ja Tuiksoo pääsesid uurimise alt
Kaitsepolitsei uuritud ja Tallinna puudutanud korruptsiooniasjadest lõpetas riigiprokuratuur 2012. aasta kevadel kriminaalmenetluse keskerakondlaste Priit Toobali ja Ester Tuiksoo mõjuvõimuga kauplemise episoodis.
Nimelt tegi riigikohus ühes teises, reformierakondlase Mati Eliste kriminaalasjas otsuse, millest tulenevalt ei olnud mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu rakendamine üldjuhul enam võimalik.
/nginx/o/2011/09/12/747100t1he210.jpg)
Sama aasta alguses esitas kaitsepolitsei Tuiksoole ja Toobalile kahtlustuse, mille järgi mõjutasid nad oma ametikohast tulenevat mõjuvõimu kasutades 2011. aasta juunist septembrini Võrust pärit ärimehe Jüri Luige palvel SA Tallinn 2011 juhatuse liiget Jaanus Mutlit, et viimane kasutaks oma ametiseisundit ja organiseeriks Luigele võimaluse osutada heli- ja valgustehnika rentimise ja ilutulestiku korraldamise teenuseid Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames korraldatavatel üritustel.
Vastutasuks soovis Toobal kokkuleppel Tuiksooga, et Luik tasuks osutatud ja osutatavate teenuste eest saadud tulust osa Toobalile Keskerakonna toetuseks.
Kahtlustuse kohaselt korraldas Mutli Tuiksoo ja Toobali mõjutamise tulemusena Luigele võimaluse pakkuda heli- ja valgustustehnika rentimise teenust kultuurpealinna ürituste raames toimunud Võru folkloorifestivalil ning viia läbi ilutulestik Tallinna Merepäevade raames toimunud laeva Krusenstern vastuvõtul. Vastutasuks andis Luik Toobalile 10 protsenti mõlema üritusega teenitud tulust ehk juuli lõpus 300 ja augusti lõpus 100 eurot Keskerakonna toetuseks, seisis kahtlustuses.
Viimasel kohtumisel andis Luik Toobalile veel 200 eurot tasuks ka tulevaste võimaluste eest Tallinnas teenuseid osutada. Toonase kahtlustuse kohaselt pidi Luik Toobalile ja Tuiksoole kindlustama edaspidi 10-50 protsenti üritustel saadavast tulust.
Kuigi selles episoodis lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse, jätkati Hannes Rummi elektronkirjadega seotud kuriteoepisoodi uurimist. Praeguseks on eraviisilise jälitustegevusega seoses süüdistuse saanud Toobal, keskerakondlane Lauri Laasi ja varem nii Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kui seejärel Keskerakonda kuulunud Ivor Onksion kahes kohtuastmes süüdi mõistetud, kolmapäeval asus Toobali, Laasi ja Keskerakonna kaitsjate kassatsioonkaebusi arutama riigikohtu kriminaalkolleegium.