«Avaliku ohuhinnangu mõte võiks olla see, et Eesti inimestele natuke rohkem rääkida sellest, millises keskkonnas me elame, kui suured on ohud, kui suur on otsene sõjaline oht - on seda või ei ole,» selgitas Marran, kelle sõnul otsest nähtavat sõjalist ohtu Eestile lähemas tulevikus ei ole.
«Küll aga me ei saa välistada agressiivse naabri väärarvestust. Väärarvestuse all pean silmas seda, et keegi otsustajatest võib tahta proovida NATO heidutust, et kas artikkel 5 peab või mitte,» lisas ta.
Eesti on kaks luureasutust: kaitsepolitsei tegeleb info kogumise, luuramise ja korruptantide püüdmisega Eesti riigi territooriumil. Teabeamet kogub infot ja teeb luuret välismaal.