/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/06/24/51919t1h32f1.jpg)
Eesti Õpilasesinduste Liidu sotsiaalpoliitika juhi Susanna Paevälja sõnul on õpilase vääritu kohtlemise puhul kõige hullem selle mahavaikimine, äärmuslikel juhtudel soovitab ta pöörduda koguni politseisse.
Õpilasliit: pedagoogi ohver võib pöörduda politseisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui õpilane on langenud sellise kohtlemise osaliseks, on kõige halvem selle mahavaikimine,» kommenteeris Paeväli Postimees.ee’s avalikustatud ja Haridusfoorumi listis kirjeldatud juhtumeid, kus pedagoogid kasutasid õpilaste kallal vägivalda.
Koolidest praktikalt naasnud tudengid kirjeldasid näiteks, kuidas poissi sunniti koolis pikka aega ühel jalal seisma, lahendati hooletult õpilaste kaklust ja popitajateö lasti taluda õpetajate näägutamist nende kallal.
«Nende viie juhtumi seas pole ühtegi, mis oleks teistest tunduvalt murettekitavam, need kõik on lubamatud,» kommenteeris Paeväli Postimees.ee’s täna avaldatud kirjeldusi.
Kõige rohkem paneb tema sõnul imestama olukord, kus õpetaja õigustab vägivalda või on loobunud õpetamisest.
Antud juhtumites ei saa tema sõnul rääkida otseselt kellegi süüst, kuid märgata on õpetaja vale lähenemist probleemile.
«Õpilased veedavad suure osa oma ajast koolis, kus pedagoog on nende eeskuju. Seetõttu ei tohi õpetaja kunagi unustada, et ta on innustavaks kujuks koolis meeldiva õpikeskkonna loomisel,» märkis Paeväli
Tema sõnul peaks taoliste vahejuhtumite korral esimese sammuna pöörduma direktori või õpilasesinduse poole. Samuti saab pöörduda koolis olulise rolliga koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi poole.
«Vägivallajuhtumite lahendamisel peab kindlasti paranema ka koostöö kooliväliste organitega, näiteks politsei ja lastekaitsega.»
Tema sõnul on nii ühel jalal seismise, kakluse «lahendamise» kui popitajate alandamise juhtumi puhul alust politseisse pöörduda.
«Nendes juhtumites on halb see, et õpetajad ei suutund pingelistes olukordades lahendusi pakkuda ning läksid karistamise teed,» kommenteeris õpilasliidu sotsiaalpoliitika juht.
«Korra tagamine on osa õpetaja tööst, kuid see ei tohi toimuda füüsilise või vaimse vägivalla abil. Peaks kehtima vana põhimõte: «Kiida avalikult, laida eraviisiliselt»,» leidis ta.
Paevälja nägemuses tuleks kooliprobleemidele leida positiivseid lahendusi. «Kool peaks pakkuma rõõmu nii õpilastele kui ka õpetajatele.»
Ta märkis, et õpilasliit tegi hiljuti ettepaneku käivitada koolikeskkonna rahulolu suurendamiseks ja koolirõõmu toomiseks riiklik programm, milles osaleksid haridusministeerium, sotsiaalministeerium, Kooljuhtide Ühendus, Õpetajate Liit ja teised osapooled.