/nginx/o/2010/11/03/459800t1hbafa.jpg)
Karistus on lubatud mõjutusvahend, kuid see peab viima tulemuseni ega tohi last alavääristada, märkis Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm.
Lastekaitse liit: karistus ei tohi alavääristada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Karistus on lubatud mõjutusvahend, kuid see peab viima tulemuseni. Karistus on ju ka kirjalik märkus, õppetunnist eemaldamine, õpilase käitumise arutamine koos lapsevanema või direktoriga,» loetles Tamm.
Kommenteerides Postimees.ee's kirjeldatud õpilaste karistusi, arvas ta, et eri koolides või selliseid juhtumeid olla päris palju. «Koolid on erinevad, pedagoogiline kaader erinev, täiskasvanutel pole palju mõjutusmeetodeid, koolid ei valda olulist osa suhtlemisoskusi ega meetodeid konfliktide lahendamisel – siin me täna jääme kasvatuses hätta ja seepärast kasutamegi nii räigeid võtteid,» arutles Tamm.
Lapse õiguste konventsioon räägib sellest, et lapsi, nagu ka täiskasvanuid, tuleb austada ja lugupidamises kasvatada. «Kehaline karistus, lapse löömine ei lähe aga kuidagi, see on täiesti vastuolus lapsekasvatuspõhimõtetega. Või kui terve päeva laps seisma peab, siis siin on riive kindlasti selle vastu, mida täiskasvanu sellega tahtis saavutada.»
«Karistus ei tohi alavääristada, nagu see päev aega õpetajate toas seismine. Samuti ei tohi karistus kahjustada lapse suhteid, näiteks kui sellega kaasneb pilkamine või muu selline. Lapsed, kes saavad kehaliselt karistada, kasutavad samu mudeleid hiljem ise ka,» selgitas Tamm.
Suunava karistamise võimalustena pakkus ta välja kirjaliku märkuse tegemist, direktoriga vestlust, lastevanemate arutelu, teiste õpilaste kaasamist arutelusse.
«Mina soovitaks koolidel mõelda – täna lapsed ikkagi koolipäeva turvalisuses osalevad suhteliselt vähe. Ma arvan, et neid juhtumeid arutatakse koolis vähe. Ühiskonna hoiakud ja täiskasvanute suhtumine väljendub ka lastes,» rääkis lastekaitse liidu juht.
Ka tema leidis, et paljud õpetajad on koolis hädas, sest ei valda piisavalt metoodikat, mida tänane kasvatus eeldaks. «Soomes pakutakse õpetajatele palju rohkem tehnikaid, kuidas muredest rääkida, vägivallajuhtumeid lahendada - sellist koolitust on meil vähe. Samuti pole regulatsiooni, kuidas koolis toimunud vägivallajuhtumitega edasi toimetatakse – kas teatatakse politseisse, lastekaitsele vms,» rääkis Tamm.