/nginx/o/2015/09/14/4489619t1hcc4a.jpg)
Riigikogu juhatus otsustas täna kehtestada saadikute kuluhüvitistest makstava autoliisingute piirmäära, milleks on 450 eurot. Muudatus hakkab kehtima 1. novembrist.
Riigikogu seadis saadikute autoliisingu kuumakse piiriks 450 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seadsime kasutusrendi piirmääraks 450 eurot kuus, üle selle kulutusi ei hüvitata,» ütles riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) pärast arutelu Postimehele. «Pooltel riigikogu liikmetel kulub tänasel päeval suurem summa, pooltel väiksem, seega kirik keset küla,» lisas ta. Praegu eraldi piirangut sõiduki ühe kuu üürikulule pole.
Samuti otsustati, et saadik peab esitama koos hüvitamiseks mõeldud sõiduki üürikulu dokumendiga ka kehtivat juhtimisõigust tõendava dokumendi koopia. «Kui saadikul pole juhiluba, peab ta täiendavalt põhjendama, kuidas auto liisimine tema tööga seotud on,» nentis Nestor.
Ta selgitas, et varem on riigikogus olnud inimesi, kelle tervislik seisund ei ole võimaldanud autot juhtida, kuid samal ajal on selgelt tegu olnud tööga seotud kuludega.
Küll aitab selline otsus ära hoida taolisi juhte, nagu hiljuti ilmsiks tuli, kus juhiloata riigikogu liikmele Mihhail Stalnuhhinile hüvitatakse igakuiselt maksumaksja rahast talle enam kui 700-eurone autoliising, ehkki tal endal pole juhilubagi ning autoga sõidab hoopis tema abikaasa.
Loe lisaks:
Kolmandaks, mis on Nestori sõnul samuti oluline, täiendas juhatus kuluhüvitiste korda sättega, et kui kuludokumendil puudub tööga seostav märge või riigikogu kantseleil ei ole võimalik veenduda, et kuludokument on tööga seotud, edastab kantselei vastava dokumendi kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu riigikogu liige kuulub, ning fraktsioon kinnitab kulu seotuse riigikogu tööga.
Fraktsiooni mittekuuluva liikme korral otsustab ja kinnitab kulu seotuse riigikogu liikme tööga riigikogu juhatus.
Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tema tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses riigikogu lihtliikme ametipalgast ehk kuni 1033 eurot kuus. Riigikogu liikmel on õigus teha hüvitise piirmäärast suuremaid kulutusi sama kalendriaasta kulu tekkimisele eelnenud kuude arvel, välja arvatud sõiduki üürikulud.
Riigikogu liikme tööga seotud kulutused on sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud, esindus- ja vastuvõtukulud, tõlketeenuse kulud, majutuskulud ning uuringute ja ekspertiiside kulud.
Eile kogunes saadikute kuluhüvitustega seotud küsimusi arutama riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatuse liikmed ja kõikide fraktsioonide esindajad.
Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ütles kohtumisejärgsel briifingul, et pea kõik riigikogu fraktsioonid on liikumas ühes suunas. «Konsensust veel ei ole,» nentis ta eile hommikul, lisades, et üks fraktsioon ei ole valitud suunaga veel päris nõus. Millise fraktsiooni esindaja selgelt eriarvamusele jäi, ei soostunud Nestor välja ütlema.
Riigikogu juhatus seevastu oli eilseks omavahel enam-vähem konsensusele jõudnud. Arutati piirmäära seadmist autoliisingutele, kuid kindlaid piirmäära variante veel laual ei olnud.
Loe lisaks:
Vabaerakond: 450-eurone piir on liiga kõrge
Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et riigikogu juhatuse seatud rahvasaadikute autoliisingu 450-eurone piir on liiga kõrge ja seda tuleks Vabaerakonna arvates vähendada kaks korda.
Vabaerakonna esimehe hinnangul ei ole piiramatu autoliising ega ka liiga kõrge piirsumma õigustatud. «Meie arvates võinuks autoliisingu hüvitatavate kulude repertuaarist välja arvata, aga riigikogu juhatus oli olukorras, kus kõik fraktsioonid seda kindlasti ei toetanud,» lausus ta pressiteate vahendusel.
«Ka liisingusummale piiri panemine on tervitatav, kuid nüüd on see piir liiga kõrge. Pigem tulnuks lähtuda sellest, et liisingut kaetakse osaliselt, sest keegi ei kasuta autot ju ainuüksi ametisõitudeks. Esitatud variant välistab üksnes väga kallite autode liisimise ja on seetõttu kosmeetiline,» ütles Herkel.
Tema sõnul jäi riigikogu juhatus paari suurerakonna surve alla, kes ei tahtnud kuluhüvitiste süsteemis midagi muuta ning seetõttu tuli ettearvatult nõrk otsus. «Üksmeel valitses fraktsioonide vahel peamiselt selles, et Stalnuhhini-tüüpi liisingukasutusi ei tohi tulevikus olla. Kas riigikogu kantselei ja fraktsioonid suudavad selle edaspidi ära hoida, nagu juhatus eeldab, eks seda näitab aeg. Vähemalt on siin näidatud selget tahet,» leidis Herkel.