/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/08/31/228493t1hc1ab.jpg)
Eesti hariduse vastu huvi tundvaid inimesi koondavas Haridusfoorumi listis on tekitanud viimastel päevadel palju vastukaja värvikad juhtumid, mida hiljuti koolis praktikal viibinud tudengid kogema pidid.
Karistus koolis: tundide kaupa ühel jalal, käsi tõstetud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tudeng leidis 5. klassi poisi õpetajate toast seismas. Poiss seisis mingi pahateo eest terve koolipäeva, ja pidi seisma tundide kaupa ühel jalal, teine käsi üles tõstetud,» seisab ühe juhtumi kirjelduses.
Listiliikmeteni jõudis ka näide sellest, kuidas teises koolis lahendati vahetunnikaklust.
«Helises tunnikell, läbipekstud väiksem poiss toodi õpetajate tuppa, talle anti valge paber, kästi kirjutada seletuskiri ning siis minna tundi,» seisab kirjelduses.
Poiss olevat nutnud meeleheitlikult ja oma murega üksi jäetud. Praktikal viibinud tudeng tegeles temaga, lohutas, kuulas, rahustas ja aitas seletuskirja kirjutada.
«Siis toodi peksja poiss. Õpetaja ütles neile, et süüdi olete niikuinii mõlemad ja kirjutage nüüd seletuskirjad. Lapsed jäeti toimunuga üksi ilma lahendusteta.»
Karistuseks näägutamine
Kolmas Haridusfoorumi listis esitatud juhtum kirjeldab seda, kuidas kaks popitajast 9. klassi poissi oli pandud seisma õpetajate toa ukse kõrvale.
«Nad pidid nii õppealajuhatajalt kui teistelt õpetajatelt kuulama pikema aja jooksul järgmisi repliike: «Mida te endast mõtlete, kuhu te siit edasi lähete, teid ei võeta kuhugi vastu, mina teid siia gümnaasiumi ei taha, teie näod on jäänud mulle hästi meelde. Teid ei võeta tulevikus kuhugi tööle, te olete süüdimatud»,» seisab kirjelduses.
«Poiste kallal näägutasid paljud õpetajad. Lõpuks määrati poistele karistuseks 20 ringi ümber staadioni jooksmist.»
Laseks õpilased maha
Kuid oli ka juhtumeid, mis peegeldasid, kuidas kooli töötajad võivad takistada õpilaste arengut.
Näiteks saadeti üks tudeng õpetama n-ö rasket klassi. «Saatesõnadeks ütles õppealajuhataja talle, et need seal klassis on kõik kaagid, ega tema nendega toime ei tule, ja kui oleks õppealajuhataja teha, rivistaks ta nad peldiku kõrvale üles ja laseks kõik maha.»
Tudeng olevat aga suutnud kõnealuse klassiga toime tulla ja lastega kontakti saavutada.
Sarnane oli ka viies juhtum, kus tudeng tahtis klassis kasutada aktiivseid õppemeetodeid ja rühmatööd.
«Õpetaja ütles talle, et need lapsed on nii passiivsed, rumalad ja lootusetud, et nad ei tule sellega toime, ja keelas selle ära,» seisab kirjelduses.
Hiljem tuli tudengi antavat tundi jälgima õppejõud ülikoolist, mille hingekirjas praktikant oli. «Tudeng tegi siis nimme lastega rühmatööd, lapsed olevat kenasti kaasa tulnud, aktiivseks muutunud ja tund tuli suurepäraselt välja.»
Kui te teate tänavusest aastast teisigi sarnaseid juhtumeid ning soovite, et ajakirjandus neid kajastaks, siis kirjutage palun neist aadressile alo.raun@postimees.ee.