Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Eraparkla: 1. jaanuarist trahviteatiste vahendamise vajadus kaob

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Europark
Europark Foto: Sille Annuk

Kui seni edastas maanteeamet lepingu alusel eraparklate anonüümseid trahviteatisi autoomanikele, siis 1. jaanuarist muutuva liiklusseadusega saavad eraparklad ise need andmed liiklusregistrist kätte.

Europark Eesti tegevjuht Karol Kovanen ütles, et trahviteatiste vahendamise probleem laheneb 1. jaanuaril, kui hakkab kehtima uus liiklusseadus ning eraparklatel tekib õigus õigustatud huvi korral liiklusregistrist autoomaniku või kasutaja andmeid saada. «Siis me enam maanteeametit teatiste edastamiseks kasutama ei pea,» sõnas Kovanen.

Ta märkis, et seega ei tee vahepealne kirjade mitteedastamine neile muret. «Me saadame trahviteatisi kord kahe kuu tagant, seega ei tulegi väga suurt muutust. Autoomanik peab omakorda kuus kuud tagasiulatuvalt teadma, kes tema autot on kasutanud. Seega kui augustis tehtud parkimistrahv on maksmata, saab edukalt seda teemat jaanuaris ajada.»

Europark teeb keskmiselt iga 1000 parkija kohta 8 trahvi, neist omakorda jääb tasumata keskmiselt kaks.

Kovanen rõhutas, et Europarki tegevus on parkimiskohtade võimaldamine parkimismajades ja eramaal ning firma teenib tulu ikkagi parkimisrahast, mitte trahvidest. «Teisalt peab tahes-tahtmata mingi sanktsioon olemas olema, muidu tekiks tasu maksmata jätmise kiusatus ka seaduskuulekatel kodanikel,» lisas parklajuht.

Kroonilistele võlgnikele rattalukk

Krooniliste valeparkijate tuvastamiseks kasutab Europark ka rattalukke. Krooniliseks peab ettevõte juba neid, kel sõiduki kohta kaks tasumata trahvi. «Sel juhul on tõesti oht, et kui ta taas parkimise eest tasumata jätab, leiab tagasi tulles lukustatud ratastega auto,» tõdes Kovanen, kelle hinnangul on see igal juhul parem meetod kui teisaldamine. Trahvi saaja fikseeritakse kohapeal ja rattad vabastatakse.

«Kogu Tallinna peale on meil mõnikümmend tegelast, kes arvavad, et ei pea parkimisteenuse eest maksma, ehkki nad on väga hästi teadlikud, et tasulisel kohal pargivad,» sõnas Kovanen. Sellised autoomanikud tuvastaksegi enamasti ratta lukustamisega.

Tagasi üles