/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/04/06/344251t1h6b17.jpg)
Eerik-Niiles Krossi tänases Postimehes ilmunud arvamuslugu kommenteerinud Tartu Ülikooli politoloogi Karmo Tüüri sõnul tasub meil karta NATO ja Venemaa koostööd siis, kui sellele ei seata eeltingimusi.
Politoloog: Eestit ohustab vaid NATO tingimusteta koostöö Venemaaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa Föderatsiooni jaoks on oluline saada koht ja roll NATO otsustusprotsessis. N-ö loomulik tee selleks oleks NATOsse astumine,» rääkis Tüür Postimees.ee’le.
«Kuna see pole Venemaa puhul ilmselt päevakorras, siis proovitakse luua mingeid kooskõlastusmehhanisme, mis tagaks kaks positiivset tulemust korraga: ühest küljest saada (kaas-)otsustusõigus ning teisest küljest mitte koormata ennast mingite kohustustega.»
Tema sõnul tuleb küsida, kas seda vajab ka NATO.
«Kui pidada tõeseks versiooni süvenevast vastasseisust nn globaalse Lõuna ja Põhja vahel, siis mingil moel küll. Kui rääkida senisest trans-Atlantilisest julgeolekumudelist, siis mitte,» leidis politoloog.
«Venemaa praegune juhtkond üritab tõestada, et senine mudel ei tööta. Nende nägemuse kohaselt on NATO eesmärke kirjeldav aforism «hoida sakslased maas, ameeriklased sees ja venelased väljas» lootusetult aegunud.»
Ohud olla uued ja maailm muutunud ning uus maailm nõuab endiste rivaalide tingimusteta koostööd.
«Kas Eestit võib taoline «uus mudel» ohustada? Jah, kui tegu peaks olema «tingimusteta koostööga»,» rääkis Tüür.
«Meie mätta otsast vaadatuna peaks igasugune koostöö, saati siis ühisotsustamine, olema «tingimuslik». Lõppkokkuvõttes - pidime meiegi ju enne pika laua taha laskmist täitma teatud tingimusi,» meenutas ta Eesti pääsu NATOsse.
Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross kirjutas tänases Postimehes, sel kuul toimuva NATO tippkohtumise eel, et NATO peasekretär jätab endast mulje kui Punamütsikesest, kes läheb hundi juurde, uued liikmesriigid võileibadena korvis.
Tema sõnul ei saa välistada, et NATO pealikud on sõlminud Venemaaga eelkokkuleppe, et ei paiguta uute liikmete territooriumile rohkem kui 3000 meest, ning et saadab kriisiolukorras (nt suur naaberriik ründab Eestit) Eestisse vägesid vaid siis, kui Venemaa seda lubab.