/nginx/o/2015/10/14/4594579t1hf3c2.jpg)
Kohtume Tim Koeslinguga suve lõpus Saksamaal, Berliinist 150 km lääne pool asuva Magdeburgi lähedal tema Ohrelandi talu maadel. Hiljuti niidetud krõbekuiva viljapõllu servas seisab kahekohaline väikelennuk, millega talu peremees armastab viljapõldude kohal graatsilisi poognaid võtta. «See on minu hobi ja kirg,» lausub ta.
Sarnaselt teiste Euroopa põllumeestega toodab Tim Koeslingu Ohrelandi farm praegu iga päev kahjumit, sest piima kokkuostuhind on madalam kui toodangu omahind. Aga kogenud talupidaja ei ole ülearu mures. «Ma tean, et see läheb mööda, nagu on iga tõus-langus tsükkel viimase 20 aasta jooksul näidanud,» lausub Tim Koesling ja lisab, et «ootas» langust. Ootamise tähenduses mõtleb ta selleks ettevalmistumist.
«Piimatootjatel oli paar suurepärast aastat, mil meil läks väga hästi. Oli selge, et selline hiilgeaeg ei kesta igavesti. Kui hinnad olid kõrged, kogusin piisavalt reserve, mis mind praegu kenasti vee peal hoiavad,» räägib ta. Lisaks aitab piimakarja kahjumit katta teraviljakasvatusest saadav tulu. «Mina ei karda, kuidas mu äri ellu jääb. Ma tulen sellest langusest igal juhul välja,» sõnab ta.
Ettevõtja mõtteviis
Tim Koesling ei nimeta end talunikuks, vaid ettevõtjaks. Tema meelest saavad paljud probleemid alguse sellest, kui farmi juht näeb end ennekõike taluniku, mitte ettevõtjana. «Talu juhtides pead mõtlema majanduslikult – milline on tulude ja kulude suhe, millesse investeerida, millele sa oma fookuse pöörad,» tõdeb ta.
Seetõttu on Tim Koesling ka toetustevaba põllumajanduse pooldaja. «Põllumajandus on majandusharu nagu iga teine. Praegused toetused pigem segavad turgu ja tekitavad ebavõrdsust,» räägib ta, olles eriti kriitiline nn hektaritoetuste suhtes, sest see tõstab põllumaa hinda.
«Iga nii-öelda maahooldaja saab hektari pealt väga kerget tulu, mistõttu investorid ostavad maid kokku. Neile, kes ka reaalselt midagi toodavad, muutub maa kalliks, sest toetuste tõttu on hinnad õhku täis,» kirjeldab Tim Koesling.
Pealegi on toetused muutunud Tim Koeslingu meelest ka täiendavateks reguleerimise ja kontrolli vahenditeks. «Toetustega kaasneb suur administratiivne pool, mis kontrollib ja reguleerib põllumehi. Nii kui me mõnda reeglit rikume, kaasneb sellega karistus,» kõneleb Koesling ja lisab, et suurele farmile nagu tema oma võib see tähendada kümneid tuhandeid eurosid trahve.
Sakslase sõnul oleks tema farm kasumlik ka siis, kui toetused kaoksid päevapealt. Küll aga ei saa ta seda öelda paljude teiste tootjate kohta. Põllumajandussektori stabiilsuse huvides peaks Tim Koeslingu meelest üleminek toetustevabale põllumajandusele toimuma järk-järgult. «Näiteks võiksime praegu paika panna poliitika, mis juhib meid selleni, et kümne aasta pärast on Euroopa põllumajandustoetustest vaba,» pakub ta välja.
Suhtumise muutus
Eriti just viimastel aegadel on Tim Koesling tunnetanud, et Saksamaal on ühiskonna suhtumine põllumajandusse muutumas. «Ma kuulen üha rohkem kriitikat suurte elusloomafarmide suhtes ning küsimusi, kas peaksime loomi just nii pidama,» lausub ta. Ja jätkab: «Mulle tundub, et ühiskond ei taha selliseid suurfarme nagu ka minul on.» Kuigi neis diskussioonides on Tim Koeslingu sõnul ka üksjagu alusetuid väiteid, tekitab see temas ikkagi ebamugavust.
Seetõttu on Ohrelandi talu peremees mõelnud järjest rohkem võimalike alternatiivide peale. Ühe võimalusena on ta kaalunud mahetootmisele üleminekut. «Juhina pean leidma oma ettevõttele sobiva turupositsiooni. Kui ma praegu käin Saksamaal toidupoes ringi ja näen, et ökotoodete osakaal kasvab, samas kui mahetootmine Saksamaal kahaneb, siis ma tajun siin majanduslikku võimalust,» räägib Tim Koesling.
Ta lisab, et tahab kindlasti jätkata põllumajanduses ja näeb sel pikemas plaanis suuri väljavaateid, kuid möönab, et nagu iga ettevõtte juhtimises, tuleb talugi majandamises aeg-ajalt oma otsused uuesti läbi mõelda. «Kui teed põllumajanduses investeeringuid, on need suured summad ja pikaks ajaks ning ettevõtjana tahad kindel olla, et paigutad raha õigesti,» nendib ta.