Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Talendid koju+beebibuum+sisserändajad: ainus pidur Eesti rahvaarvu kahanemisele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas Eesti rahvastikku kasvatada?
Kuidas Eesti rahvastikku kasvatada? Foto: Caro / Klaus Westermann / Scanpix

Kui iga eestlane peaks tegema midagi selleks, et Eesti rahvas välja ei sureks, siis võiks ta valida nende tegevuste vahel:

1) sünnita vähemalt kaks last,

2) meelita tagasi kodumaale vähemalt kolm neljast välismaal elavast sõbrast,

3) veena vähemalt ühte välismaalast Eestisse kolima.

Vaata telgedel libistades, millel oleks suurem mõju.

NEED ON STATISTIKAAMETI VIIS STSENAARIUMIT:

 
siis 2019. aastal elab Eestis 1 306 670 inimest.

Kas teadsid, et eestlased on väiksemaid langeva iibega rahvaid maailmas? Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Vananevas ühiskonnas sünnib aga ka vähem lapsi. Kui midagi ei muutu, väheneb Eestis rahvaarv 30 aastaga umbes 100 000 inimese võrra.

 
siis 2019. aastal elab Eestis 1 326 240 inimest.

Selle aasta algul elas Eestis 1,3 miljonit inimest ja et iive langeb, pole mingi uudis. Mahume 1,3-miljoniga ilusti 50 väiksema riigi hulka maailmas.

Kui iga Eestis elav naine sünnitaks üle kahe lapse (2,1 keskmiselt) ja välisränne oleks tasakaalus, oleks 30 aasta jooksul rahvaarvu vähenemine poole väiksem. Viimase viie aasta jooksul on Eestis olnud sündimuskordaja keskmiselt 1,64. 

Kui igasse perre sünniks üle kahe lapse, oleks esimesel viiel aastal loomulik iive isegi 2000 inimesega aastas positiivne ja järgmisel viiel aastal enam-vähem tasakaalus. Edasi väheneks rahvaarv igal aastal kasvavalt umbes 2500–3500 inimese võrra. Umbes 25 aasta pärast hakkaks vähenemine aga peatuma, sest sündide ja surmade erinevus jääks järjest väiksemaks.

Iibe kasvatamine oleks hea, aga sellest ei piisaks, et vananeva rahvastiku vähenemist ära hoida.

 
siis 2019. aastal elab Eestis 1 313 090 inimest.

Sel sajandil on Eestist välismaale lahkunud umbes 50 000 inimest rohkem, kui Eestisse saabunud. Kõige rohkem on lahkujate seas naisi, kes praegu on 30–34-aastaseid. Kui tõesti tuleks tagasi 70 protsenti lahkunutest koos peredega, siis rahvastik väheneks aeglasemalt, aga see ei peatuks. Tegelikult langeks Eesti elanike arv ikkagi kiiremini, kui eelmise stsenaariumi puhul.

Rahvastiku seisukohast oleks kasulikum sündide arvu tõsta kui talente tagasi meelitada.

 
siis 2019. aastal elab Eestis 1 332 740 inimest.

Kui me suudaks tõsta nii laste arvu igas peres, kui meelitada kodumaale tagasi ka välismaale lahkunuid, saaks Eestist kiiresti kasvava rahvastikuga riik. Esimesel viiel aastal kasvaks rahvastik igal aastal enam kui 3000 inimese võrra. Rõõmu ei jaguks aga igaveseks. 

Kümne aasta pärast hakkaks rahvastiku vananemine tähtsamat rolli mängima - eestlasi väheneks 1000–3000 inimese võrra aastas.

 
siis 2019. aastal elab Eestis 1 336 060 inimest.

Kui eestlased ise tahaksid naasta, siis ilmselt sooviks siia tulla ka inimesi mujalt. Oletame, et Eestisse tuleks igal aastal elama 600 noort immigranti, igasse perre sünniks rohkem kui kaks last ja 70 protsenti talentidest tuleks koos peredega ka tagasi. Siis hakkaks 15 aasta möödudes rahvaarv ikkagi vähenema, aga aastane vähenemine jääks alla 2000 inimese ja pikemas perspektiivis jõuaks rahvastik jälle kasvule.

 
Tagasi üles