/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/09/16/4495793t1hee57.jpg)
Ruumipuuduse tõttu laieneb Ämari õhubaasi sõjaliseks otstarbeks mõeldud osa ka aladele, mis algselt olid kavandatud tsiviillennunduse arendamiseks.
Ämari lennubaas laieneb algselt tsiviillennunduseks kavandatud alale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Ämari baasi hakati rekonstrueerima, kavandati ruumiline jaotus algselt selliselt, et lennurajast lõuna poole koondus militaarne pool ning lennurajast põhja poole jäävad alad jäeti vabaks võimaliku tsiviilarenduse tarbeks, ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien BNSile antud usutluses.
Veel kolme aasta eest kinnitatud kaitseplaanides nähti ette, et Ämari õhubaas saavutab «tulevikus» võime olla ööpäevaringses valmisolekus ning toetada aastas ühte neli kuud kestvat õhuturbemissiooni. Alates 2014. aasta maist töötab baas aga püsivalt ööpäevaringses režiimis. Nii paiknevad praegu Ämaris õhuturbemissioonil osalevad Saksa hävitajad ning lisaks neile on kohal ka Ameerika Ühendriikide 12 lennukist koosnev eskadrill.
Kuna Ämari tegutseb ka piirkondliku väljaõppekeskusena, on algselt üheks õhuturbemissiooniks aastas planeeritud taristu kitsaks jäänud.
«Nüüd peame õhubaasi laiendamisega minema ka rajast põhja poole,» nentis kolonel Tarien. Ta selgitas, et igal ehitisel on oma turvatsoon. «Näiteks kütusehoidlate ehitamise puhul peab olema arvestatud, et sinna [turvatsooni] ei tuleks teisi ehitisi,» ütles ta. «Ka teiste sarnaste objektide, nagu lõhkeainehoidla või laadimisperroonide puhul jääb lennubaasi lõunatsoon nende piisavaks hajutamiseks ning rahuajal ohutuse tagamiseks kitsaks,» ütles kolonel Tarien.
Õhuväe ülem nentis, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja kaitseministeerium on pikka aega otsinud võimalikku investorit, kes hakkaks Ämaris arendama tsiviillennundusega seotud projekte. Tänaseni pole tõsist huvilist aga leitud. Samas on Tallinna lennuväli on piisavalt suur ning katab Eesti vajaduse, nentis kolonel Tarien.
Lennubaasi kerkivad uued ehitised rajatakse peamiselt USA ja NATO lisainvesteeringute eest.
Üks esimesi Ämaris valmivaid ehitis on õppustel osalevate liitlaste majutamiseks mõeldud kasarm. Selle ehitust rahastavad Ameerika Ühendriigid. Kuna Ämaris napib majutusruumi, ööbib suur osa liitlastes Tallinna majutusasutustes. Õhuväe ülem märkis, et praegu on Tallinna hotellidesse majutatud kokku umbes 400 Balti õhuturbemissioonil osalevat Saksa õhuväelast ning Eestis õppusel viibivat USA õhuväelast.
Umbes 200 kaitseväelasele ehk ühe eskadrilli meeskonna majutamiseks mõeldud kasarm on kavas ehitada kahe aasta jooksul. «Praegu käib kohavalik ja esimeste plaanide tegemine. Ehituses peaks minema järgmise aasta keskpaigas või lõpus ning aastal 2017 peaks see valmis saama,» sõnas kolonel Tarien.
Lähiajal on kavas Ämari baasi rajada lennurajast põhja jäävale alale lisaperroone ning samuti lennukitele lisaangaare. Samuti on plaanis laiendada olemasolevat tehnilise hoolduse ala.