Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Oravas: Viimsi vallas maamaksuvabastus efekti ei annaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõrge maamaks pahandas inimesi.
Kõrge maamaks pahandas inimesi. Foto: Peeter Langovits

Harku vallavanema plaan kaotada juba sel aastal valla elanikeregistrisse kantud elanikel maamaks on Viimsi vallavanema Haldo Oravase hinnangul hästi kokku pandud, kuid Viimsi puhul see ei töötaks.

Oravas kiitis Kaupo Rätsepa kokkupandud plaani, sest sellega saab Harku vald tema hinnangul ühest küljest säästa elanikke maamaksust, kuid teisest küljest ei kaota vald eelarve tulupoole raha.

«Nende mõte on see, et saavad elanikeregistrisse inimesed, kes elavad sealsetes suurtes suvilarajoonides. Viimsis on teine olukord, sest meil ilmselt ei ole suvilates enam nii palju elanikke, kes pole valda registreerinud ja soovivad seda teha. Meie puhul see efekt, mille saaksime registreerunute tulumaksust pole nii suur, kui Harku võib loota,» selgitas Viimsi vallavanem.

Teise takistusena tõi Oravas välja Viimsi valla koostatud finantsplaani viieks aastaks, kus on ka maamaksu täpselt prognoositud. «Me vaatame siin ka riigi poole, sest riik pole maa korralist hindamist teinud 2001. aastast peale, mis on natuke kummaline, sest maa hind on tõusnud-langenud selle aja jooksul ja sellest sõltub väga palju, milline on valla eelarvetulu maamaksust,» rääkis vallavanem. Tema info kohaselt lubas rahandusminister selle järgmisel aastal ära teha.

Hetkel on Viimsi 300 miljoni kroonises eelarves olnud maamaksutulu stabiilselt 30 miljonit krooni. «Seejärel saame otsustada, kas teha sama, mis Harku,» sõnas Oravas.

Koduomanike maamaksuvabastust pidas ta pigem vallapoolseks vastutulekuks, sest Viimsi paljud uute kodude omanikud on suurte laenukoormate all. «Aga Viimsi kiireid otsuseid ei soovi teha, sest see tähendaks meile järgmisel aastal 6 miljonit krooni vähem maamaksu.»
 

Tagasi üles