Siseministeerium: relvaloa tervisetõendite väljastamise korda tuleb muuta

Foto: Peeter Langovits

Siseministeerium pani ette muuta relvaloa taotleja tervisekontrolli regulatsiooni, mille kohaselt ei saa praegu relvaluba ära võtta inimeselt, kelle tervislik seisund muutub tõendi kehtivuse ajal niivõrd, et ta ei tohiks relvaluba omada.

Siseministeerium kirjutas sotsiaalministeeriumile, et analüüsis relvaseaduse rakendamise probleemkohti ning jõudis järeldusele, et relvaloa tervisetõendite väljastamise regulatsioon ei ole piisav tagamaks relvaloa tühistamist juhul, kui relvaloa kehtivuse ajal tekib relvaloa omanikul tervisehäire, mis võib olla relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks. 

Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljastatakse tervisetõend perearstide poolt viieks aastaks ning relvaluba kehtib kuni tervisetõendi kehtivuse lõppemiseni.  Juhul kui isiku tervislik seisund tervisetõendi kehtivuse ajal muutub ning relva omanikul on tekkinud tervistõendi väljastamise keeldumise aluseks olev tervisehäire, siis arst tervisetõendit kehtetuks ei tunnistata. 

Selle põhjuseks võivad olla asjaolud, et tervisetõendi väljastanud arstil pole vastavat kohustust ning info tervisehäire tekkimisest ei pruugigi üldse temani jõuda. Praeguse korra järgi näeb relvaloa jaoks tervisetõendi väljastamist vaid perearst ning kui peaks juhtuma, et relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva tervisliku häire avastab mõni teine meditsiinitöötaja, jääb suure tõenäosusega see informatsioon toppama ning relvaluba isikult ära ei võeta.

Siseministeerium pani ette tervisetõendi väljastamise regulatsiooni muutmiseks selliselt, et juhul kui relvaloa omanikul tekib tervisehäire, mis oleks tervisetõendi väljastamise keeldumise aluseks, tuleb tervisetõend kehtetuks tunnistada ning esitada see teave politseile, kes loa välja andis. Sel juhul saab politsei relvaloa kehtivuse peatada või selle kehtetuks tunnistada. 

Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks sõnas Postimehele, et küsimus püstitati seetõttu, et 2015. aasta oktoobri seisuga on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis 27 400 relvaomanikku, kuid relvaseaduse rakendamise aja jooksul ei ole ühtegi tervisetõendit kehtetuks tunnistatud. 

«Siseministeerium ei ole käesoleval hetkel teadlik, kas tervishoiusüsteemis pööratakse tähelepanu väljastatud tervisetõendite kehtivuse kontrollimisele. Siseministeeriumil ega ka politseil ei ole samas käesoleval hetkel alust arvata, et Eestis on relvaomanikke, kelle tervislik seisund ei vasta nõuetele,» selgitas Viks, et sotsiaalministeeriumi poole pöörduti pigem selleks, et tulevikus ei tekiks olukordi, kus relvad on inimestel, kelle tervislik seisund ei vasta nõuetele. 

Eest Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen arvas, et enne praegu kehtiva korra muutmist tuleks olukorda põhjalikumalt analüüsida. «Suures pildis ma näen, et me peame usaldama oma inimesi ja paljuski peakski jääma see inimese enda vastutusele. Kõiki asju ei saa reguleerida tõendite ja süsteemidega,» ütles Ingerainen. Siiski on ta ise relvalubade tervisetõendite väljastamise puhul sekkunud paar korda.

Ingeraineni sõnul on keeruline tõmmata piiri, kust alates peaks arst sekkuma, kuna enamik tervislikke seisundeid on ajutised. «Kuidas ja missuguses ajas seda teada anda, ma ei taha hinnangut anda. See on ühiskonnas väga suurte kokkulepete koht,» vastas seltsi juht. 

Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad järgmised psüühika- ja käitumishäired:

1. kõik orgaanilised psüühikahäired (välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired)
2. psühhoaktiivsete (välja arvatud tubakas) ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired
3. alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired
4. skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
5. neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired
6. täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired
7. vaimne alaareng
8. pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired

Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad järgmised füüsilised puuded:

1. diploopia ehk kahelinägemine
2. nägemisteravus korrigeeritult on vähem kui 0,7 nägevas silmas
3. oluline defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses paremini nägevas silmas
4. ühe käe osaline või täielik puudumine
5. laskekäel pöidla või kolme või enama sõrme puudumine
6. ühe käe osaline või täielik halvatus
7. laskekäe tremor (rahu- või intensioonitremor)
8. laskekäe koordinatsioonihäired
9. liigeste jäikus
10. Dupuytreni kontraktuur laskekäel