/nginx/o/2014/04/11/2953866t1h8d44.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on justiitsministeeriumi plaan suurendada väärteomenetluses määratava trahviühiku suurust neljalt 10 euroni ühtpidi mõistetav, kuid teisalt tekitab ka muret, muu hulgas juhib ta tähelepanu, et trahviühiku suurendamine ei tohi kaasa tuua väärteokaristuste automaatset suurenemist.
Madise märkis justiitsministeeriumile eelnõu kohta saadetud arvamuses, et mitme kohtu esimehed on toonud kohtu töökoormuse kasvu põhjusena välja, et järjest enam inimesi soovib asendada rahatrahvi tasumise aresti või üldkasuliku tööga. Eriti levinud on see tema sõnul Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal, kus on ka vähem tasuvaid töökohti ja madalam elatustase kui Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Madise sõnul on selline tendents tõsiselt murettekitav. Seetõttu on tema sõnul kahetsusväärne, et eelnõu seletuskirjas puudub statistika asendusaresti kohaldamise kohta ja mõjuhinnang, kuidas eelnõuga kavandatav regulatsioon rahatrahvi asendamise praktikat mõjutab.
«Samuti tekib trahviühiku suurendamisega oht, et väärteokaristuse ja kriminaalkaristuse piirid hägustuvad. Väärteod on oma olemuselt kergemad õiguserikkumised ja ka riigi reaktsioon sellistele rikkumistele peab olema leebem kui kuriteole,» märkis õiguskantsler.
Justiitsministeerium põhjendab trahviühiku suurendamist muu hulgas asjaoluga, et trahviühiku suurus on aastaid olnud sama ning väärteokaristused ei ole seetõttu mõjusad. Eelnõu väljatöötamine on ühtlasi seotud vajadusega suurendada riigi tulusid.
«Eelnõu seletuskirjast nähtub, et täitemenetlusse suunatud nõuetest rahuldatakse vaid circa pooled. Samas puudub analüüs, mis on selle põhjuseks – kas inimestel pole vara, mille arvelt nõudeid rahuldada või on täitemenetlus lihtsalt ebaefektiivne. Lahenduseks trahvide kehvale laekumisele ei peaks olema trahviühiku suurendamine,» märkis Madise.
Samuti juhtis ta tähelepanu vajadusele rõhutada muudatuste jõustamisel sõnumit, et menetlejal peab karistuse mõistmisel alati olema võimalus arvestada konkreetse juhtumi asjaolude ja menetlusaluse isikuga. Eriti oluline on see tema sõnul silmas pidades võimalikke ametkonnasiseseid karistuspraktika ühtlustamise juhiseid.
«See tähendab, et trahviühiku suurendamine ei tohi kaasa tuua väärteokaristuste automaatset suurenemist, vaid karistuse mõistmisel peab menetlejale jääma suur kaalutlusruum – karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid,» kirjutas õiguskantsler.
Praegu kooskõlastusringil olev eelnõu tõstab trahviühiku suurust tuleva aasta algusest täiskasvanutel 2,5 korda ehk neljalt 10 euroni. Justiitsministeerium märkis seletuskirjas muudatust põhjendades, et aastate jooksul on elatustase oluliselt paranenud, mida näitab stabiilselt tõusnud töötasu alammäär, samal ajal on aga väärteotrahvid püsinud muutumatuna ja seetõttu avaldavad need süüdlastele vähem mõju.
Muudatus tõstab väärteotrahvi maksimaalse summa 1200 eurolt 3000 eurole, trahvi miinimummäär väheneb aga kolmelt ühikult ehk 12 eurolt ühe ühiku ehk 10 euroni. Erand luuakse alaealistele, kellele määratavate trahvide arvestamisel jääb trahviühiku suuruseks endiselt neli eurot.
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)