Madise märkis justiitsministeeriumile eelnõu kohta saadetud arvamuses, et mitme kohtu esimehed on toonud kohtu töökoormuse kasvu põhjusena välja, et järjest enam inimesi soovib asendada rahatrahvi tasumise aresti või üldkasuliku tööga. Eriti levinud on see tema sõnul Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal, kus on ka vähem tasuvaid töökohti ja madalam elatustase kui Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Madise sõnul on selline tendents tõsiselt murettekitav. Seetõttu on tema sõnul kahetsusväärne, et eelnõu seletuskirjas puudub statistika asendusaresti kohaldamise kohta ja mõjuhinnang, kuidas eelnõuga kavandatav regulatsioon rahatrahvi asendamise praktikat mõjutab.
«Samuti tekib trahviühiku suurendamisega oht, et väärteokaristuse ja kriminaalkaristuse piirid hägustuvad. Väärteod on oma olemuselt kergemad õiguserikkumised ja ka riigi reaktsioon sellistele rikkumistele peab olema leebem kui kuriteole,» märkis õiguskantsler.
Justiitsministeerium põhjendab trahviühiku suurendamist muu hulgas asjaoluga, et trahviühiku suurus on aastaid olnud sama ning väärteokaristused ei ole seetõttu mõjusad. Eelnõu väljatöötamine on ühtlasi seotud vajadusega suurendada riigi tulusid.
«Eelnõu seletuskirjast nähtub, et täitemenetlusse suunatud nõuetest rahuldatakse vaid circa pooled. Samas puudub analüüs, mis on selle põhjuseks – kas inimestel pole vara, mille arvelt nõudeid rahuldada või on täitemenetlus lihtsalt ebaefektiivne. Lahenduseks trahvide kehvale laekumisele ei peaks olema trahviühiku suurendamine,» märkis Madise.
Samuti juhtis ta tähelepanu vajadusele rõhutada muudatuste jõustamisel sõnumit, et menetlejal peab karistuse mõistmisel alati olema võimalus arvestada konkreetse juhtumi asjaolude ja menetlusaluse isikuga. Eriti oluline on see tema sõnul silmas pidades võimalikke ametkonnasiseseid karistuspraktika ühtlustamise juhiseid.