Interaktiivne: need on ohtlikemad paigad Eesti teedel

Maanteeamet valis välja kõige ohtlikumad paigad Eesti teedel, millele peaks paigaldama põristi või tunneli, tänavalambid või ülekäiguraja, et need ohutumaks muuta.

Tuleva aasta teede muutmised ja parandamised

(kliki)

Autojuhtidele

Jalakäijatele

Mõlemale

Selgitus

Autojuhtidele

Jalakäijatele

(libista ikoonidel)

Mõlemale

(libista ikoonidel)

Spetsialist selgitab

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Reigo Ude on üks umbes viieteistkümnest inimesest, kes otsustab, milliseid paiku tuleks Eesti teedel paremaks muuta ja mida täpselt teha tuleks.

Tema on üks kahest, kes vaatab kogu Eestit tervikuna, ülejäänud pakuvad väilja parandusi oma piirkonnas.

Esialgu lähevad kõik teeohutustööd maksma 7,5 miljonit eurot (aga muutuda võivad veel nii summad kui paigad).

Ude selgitab, kuidas otsustatakse, millist teelõiku tuleks parandada:

• Liiklusõnnetuste põhjal: vaadatakse viimase viie aasta jooksul juhtunud vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetusi.
• Vaadatakse liiklussagedust ja teede paigutust - kuigi õnnetusi pole veel juhtunud, võib olla ohtlik.

Kuidas otsustamine käib?

Ude: «Vaatame üle umbes sada esimest [liiklusohtlikku paika] nimekirjas, käime kohapeal ja arutame maanteeameti kohalike spetsialistidega.»

Kui neli aastat tagasi otsustasid vaid kohalikud spetsialistid, siis viimastel aastatel käivad kaks peamaja spetsialisti süsteemsemalt ühe kuu jooksul õnnetuspaiku läbi. Igast regioonist on kambas üks-kaks inimest.

Millised on ohtlikemad paigad Eestis?

Ude sõnul riigimaanteed suurte linnade lähistel. Eriti Harjumaal ja Tartus. Paljud paigad on seotud jalakäijatega.

Mida muudetakse?

Et teeületus oleks võimalikult lühike ja lihtne, ehitatakse näiteks saar tee keskele.

Mis teeb Eesti teed ohtlikuks?

Ude vastus on kiire: «Kiirus». Alkoholi osakaal on viimasel ajal Ude sõnul vähenenud. Nüüd on rohkem ühe sõiduki õnnetusi, kus auto sõidab teelt välja, vastu puud. Kiiruse vähendamiseks ehitatakse näiteks kõrvalepõikeid, kust 90ga niisama läbi ei kima.

Mille poolest selle aasta muudatused erinevad?

Ude sõnul on sel korral rohkem muudatusi kui varasematel aastatel, aga need on kas väga väiksed või väga suured. Vahepealseid on vähem. Ude: «Oleme kümme aastat likvideerinud [liiklusohtlikke paiku]. Nüüd on jäänud väga suured asjad või väiksed.»

 

Samas ei saa öelda, et liiklusõnnetuste arv väga muutunud oleks. Sel aastal on üheksa kuu jooksul Eesti teedel hukkunud poolsada inimest. Möödunud aastal hukkus sama aja jooksul 56 ja aasta enne seda 47 inimest.