/nginx/o/2013/09/03/2008720t1h63cb.jpg)
Sotsiaalministeerium on pea samm-sammult paika pannud selle, mida peab Eestisse saabuv põgenik kuu-kahe jooksul tegema, et tagada põgeniku võimalikult valutu sulandumine Eesti ellu.
Eestisse saabuvat põgenikku ootab ees tihe päevakava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuskabinet sai täna sotsiaalministeeriumilt ülevaate sõjapõgenike vastuvõtmise tegevuskavast ja leidis, et suurem kindlustunne esimeste sõjapõgenike vastuvõtmiseks on olemas. Tegevuskava kohaselt tehakse sõjapõgenike saabumisega seotud menetlustoimingud valdavalt enne inimeste Eestisse jõudmist. Eesmärk on see, et inimesed saaksid Eestisse saabudes asuda elama otse püsivasse elukohta ega peaks viibima vastuvõtukeskuses, teatas valitsuse pressiesindaja.
Teine osa tegevuskavast puudutab aga seda, mis hakkab põgenikega Eestis toimuma. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse tutvustaski täna Stenbocki majas põgeniketeemalisel infotunnil, kuidas hakatakse siia saabunud põgenikke ühiskonda lõimima.
Esimene päev
Eestisse saabudes ootab põgenikke esmane tervisekontroll juba lennujaamas. Seejärel tutvustatakse neile tugiisikut ja viiakse nad nendele ettevalmistatud elukohta. Samuti tagatakse neile soovi korral ka esmavajalik toit või toiduraha.
Esimene kuu
Vajadusel tagab sotsiaalministeeriumi partner põgenikele hooajalised riided ja esmatarbekaubad. Samuti peab põgenik end registreerima oma elukohas ning käima töötukassas, kus ta saab ka esimese nõustamise. Ühtlasi läbib inimene nakkushaiguste kontrolli ning registreerib end perearsti nimistusse. Kõigi toimingute juures aitab põgenikku tema tugiisik.
Kui peres on lapsed, tuleb otse loomulikult ka haridusteemadega tegeleda, seal hulgas laps kooli või lasteaaeda registreerida ning töötada lapsele välja individuaalne õppekava.
Teine kuu
Alates Eestis viibimise teisest kuust hakkab põgenik käima eesti keele kursustel ning võtab osa kohanemisprogrammi koolitustest ja harjub vaikselt tööturuteenustega. Viimase hulgas on tööturukoolitused, karjäärinõustamine ja tööpraktika.
Vastavalt kokkulepetele sõidavad hiljemalt novembris Itaaliasse ja Kreekasse Eesti sideohvitserid ning mitmed asutuste eksperdid, et osaleda menetlusprotsessis: tutvuvad toimikutega ning teevad intervjuusid. Koos nendega osalevad protsessis põhjalikku taustakontrolli kogemust omavad rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid. Lõpliku otsuse rahvusvahelise kaitse andmise kohta teeb Eesti, lähtudes avaliku korra ja julgeoleku kaalutlustest.
Esimesed kaitset vajavad inimesed võivad Eestisse jõuda käesoleva aasta lõpus või hiljemalt järgmise aasta kevadel, kuid täpsem ajakava sõltub koostööst Kreeka ja Itaaliaga ning menetlustoimingute käigust. Kõik Eesti poolt Euroopa Liidu rändekava raames vastu võetavad inimesed peaksid Itaaliast, Kreekast ja Türgist Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.
Eestisse saabuvatele inimestele tehakse esmane tervisekontroll kohe saabudes ning põhjalikum tervisekontroll pärast elukohta jõudmist. Rahvusvahelise kaitse saajaid hakkavad igapäevaelu korraldamisel regulaarselt nõustama Johannes Mihkelsoni keskuse ja Eesti Pagulasabi tugiisikud. Sotsiaalteenuseid ja -toetusi saavad kaitse saajad samadel alustel kõigi Eesti alaliste elanikega.
Esmased teadmised Eesti ühiskonnas toimetulekuks saavad Eestisse saabuvad sõjapõgenikud kohanemisprogrammist, mille eesmärk on anda neile vajalikku infot Eesti riigi ja siinse elu kohta ning õpetada eesti keelt. Programmi koolitusmoodulid käsitlevad näiteks Eesti riigi ja ühiskonna toimimist, igapäevast eluolu, tööd, õppimist ning perekonda. Tegevuskavas on seatud eesmärk igati toetada rahvusvahelise kaitse saajate võimalikult kiiret jõudmist tööturule.
Eestisse elama asuvate sõjapõgenike lapsed asuvad vastavalt vanusele õppima elukohajärgsesse lasteaeda või kooli, kus toetatakse lapse võimalikult kiiret lõimumist tavarühma või -klassi. Riik eraldab kohalikele omavalitsustele keeleõppe korraldamiseks lisavahendeid ning toetab õppeasutusi koolituste ja õppematerjalidega.
Eesti on praeguse seisuga andnud nõusoleku üle 500 rahvusvahelist kaitset vajava inimese vastuvõtmiseks.