Valitsus saatis riigikokku Eesti-Vene piirilepingute eelnõud

Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid 18. veebruaril 2014 Moskvas teist korda Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingud. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Valitsus otsustas tänasel istungil esitada riigikogule heakskiitmiseks Eesti vabariigi ja Venemaa föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti vabariigi ja Venemaa föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Valitsus ei lisanud eelnõule viidet Tartu rahulepingu kehtivusele, mida taotles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Peaminister Taavi Rõivas kinnitas valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei lisanud lepingutele ühtki preambulit, poliitilist deklaratsiooni ega uut nõudmist. Küll täiendati tema sõnul eelnõu seletuskirja, mis muudeti sarnasemaks sellele, mis esitati riigikogule eelmisel aastal. Tema kinnitusel tunnustatakse Tartu rahulepingut ja mõistetakse, et konkreetsed piirilepingud puudutavad üksnes piiriga seotud küsimusi.

Rõivas avaldas heameelt, et valitsuses ei ole erimeelsusi selles, et piirilepingud tuleb ratifitseerida. Tema sõnul annaks lepingute jõustumine Eesti inimestele kindlustunde, et meil pole oma naabritega üksteisele territoriaalseid nõudmisi ja meil on selgus majas, kust piir kulgeb. Samuti on parlamentides ratifitseeritud piirilepingud vajalikud, et nende alusel täpselt maha märkida Eesti-Vene piir.

Lõplik kinnitus tuleva aasta augustiks

Välisminister Marina Kaljurand ütles ajakirjanikele, et arutas piirilepingute küsimust septembri lõpus ka Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kohtudes. Tema sõnul lepiti kokku, et parlamentides jätkatakse ratifitseerimisprotsessi ja püütakse seda teha võimalikult sünkroonis.

Ajapiiriks on Kaljuranna sõnul järgmise aasta september, kui toimuvad Venemaa riigiduuma valimised. Ta märkis, et kui selleks ajaks ei ole lepped ratifitseeritud, kukub eelnõu riigiduuma menetlusest välja, nii nagu juhtus sellega tänavu kevadel riigikogus.

Kaljurand kinnitas ka, et valitsuse tänasel istungil ei muudetud sisuliselt ei lepingut, ratifitseerimisseaduse eelnõu ega selle seletuskirja, kus olid Tartu rahulepingu kehtivust ja Eesti õigusjärglust puudutavad põhimõtted ka varem kajastatud. «Mida me tegime valitsuse istungil, me lisasime lõigu, kus seesama on öeldud teiste sõnadega, veel kord üle korratud. Midagi sisuliselt muudetud ei ole,» ütles ta.

Tema sõnul on Eestil olemas kogemus aastast 2005, kui riigikogu lisas ratifitseerimiseelnõule preambuli, misjärel võttis Venemaa lepetelt allkirja tagasi. «Meil on 2005. aasta praktika olemas. Ma arvan, et kõik inimesed võivad teha ise oma järeldused. Praegu on oluline, et lepingu tekst ei muutu, et piirileping saab sõlmitud, saab jõustatud, piir maha märgitud, demarkeeritud ja nii edasi,» lausus Kaljurand, kelle sõnul jälgivad mõlemad riigid väga tähelepanelikult ratifitseerimisprotsessi kulgemist ning ka vastastikku tehtavaid poliitilisi avaldusi.

Tsahkna tegi täna öösel avalduse, märkides, et valitsus peab Eesti-Vene piirileppe heakskiitmisel andma ühemõttelise hinnangu, et Eesti juhindub piirileppe sõlmimisel Tartu rahulepingu artikkel kahe kehtivusest ja õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Tsahkna teatas öösel, et valitsuse otsusesse tuleks lisada poliitiline deklaratsioon, mis neid põhimõtteid rõhutaks.

Valitsuse pressikonverentsil avaldas Tsahkna heameelt, et valitsus otsustas täiendada seletuskirja tekstiga, mille kohaselt puudutab riigipiiri lepe tehnilise lepinguna vaid osa Tartu rahulepingus käsitletust ja muus osas jääb rahulepe kehtima. Ühtlasi lootis ta, et parlamendid liiguvad lepingute ratifitseerimisega edasi ning Eesti saab olulise julgeolekugarantii ja oma piiri paika.

Sibul: keegi ei räägi eraldi deklaratsioonist

IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles Postimehele, et erakonnale on teema olnud kogu aeg oluline ja ka eelmisel aastal esitatud eelnõu seletuskirja tekkisid valitsuse arutelu järel viited Tartu rahulepingule. «Keegi ei räägi mingist eraldi deklaratsioonist,» ütles ta.

Sibul märkis, et ei ole valitsuses kokku lepitud teksti veel näinud, aga talle teadaoleva põhjal on erakond sellega rahul. «Minu teada on valitsuses kokkulepitu see, mida me kavatseme ka parlamendis toetada,» lisas ta.

Lepingutega määratakse kindlaks Eesti vabariigi ja Venemaa föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.

Lepingud ratifitseeritakse riigikogus. Põhiseaduse kohaselt ratifitseerib riigikogu välislepingud, mis muudavad riigipiire, samuti välislepingud, mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmine, muutmine või tühistamine.

Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. 

Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid piirilepped esimest korda 2005. aasta 18. mail ning riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. Riigikogu lisas piirilepete ratifitseerimisseadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi, leides, et riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

2012. aasta varasügisel teatas välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa on valmis alustama taas Eestiga piirilepingute sõlmimise üle kõnelusi, ning sama aasta oktoobris tegi riigikogu valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga lepete sõlmimiseks konsultatsioone.

Konsultatsioonide käigus lisasid Eesti ja Vene pool 2005. aastal heaks kiidetud piirilepete tekstile kaks lauset, mille kohaselt reguleeritakse vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja kinnitatakse vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.

Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingud teist korda mullu 18. veebruaril Moskvas.

Võrreldes 2005. aastaga on piirilepingute sõnastus samaks jäänud ja nii riigipiiri lepingu kui merealade piiritlemise lepingu preambulisse on lisatud järgnev lause: «Arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist». Samuti on riigipiiri lepingu artiklisse 9 lisatud järgnev lõik: «Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi». Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepingutes.

Piirileppe jõustumisel praeguse kontrolljoone kulgemine veidi muutub. Nii maismaal kui järvedel toimuvad muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral, sealhulgas 128,6 hektarit maismaal ja 11,4 ruutkilomeetrit järvedel.

Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleminek teisele poolele. Eesti saab näiteks niinimetatud Saatse saapa osas maad 115,5 hektari ulatuses ja Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas 68,9 hektari ulatuses ning 33,9 hektari ulatuses Suursoo piirkonnas Värska vallas.