Märt Sultsi kavandatavasse arhipelaagi lisandus veel üks saar

Arhitektide esialgne visioon tehissaartest Tallinna lahes oli selline. Nüüdseks on paljud asjad muutunud, muu hulgas on saar­te arv kasvanud kolmelt neljale. Foto: OÜ Ars Projekt

Paljassaare poolsaare juurde kolme kasiinosaart planeeriva Märt Sultsi kavadesse lisandus neljas tehissaar, mis pole mõeldud inimestele, vaid lindudele.

Sults kavandab merre kolme tehissaart, millest üks oleks kasiino- ehk pahelisuse saar. Teine saar on kultuurisaar, kus peaksid hakkama toimuma kontserdid ja muud meelelahutusüritused, ning kolmas lastesaar, kus on lastele ja kogu perele mõeldud meelelahutus.

Neljanda saare idee sündis kasiinosaarte planeeringu keskkonnamõju hinnanud keskkonnaeksperdi Toomas Liivi sõnul Tallinna Linnuklubiga peetud arutelude käigus. «Keskkonnamõjude hindamise aruandele lisatakse mitu Tallinna Linnuklubiga kokku lepitud detaili, mille seas pakume ühe leevendusmeetmena välja veel ühe saare rajamise. Selle võiks nimetada linnusaareks. Oleme ka arendajaga konsulteerinud ja ta oli põhimõtteliselt sellega nõus,» lausus Liiv.

Liiv lisas, et praegu on küsimus linnusaare asukohas. «Meie seisukohast võiks see tulla varem kavandatud saarte ja Katariina kai vahele. Piisavalt kaugele, et mõlemapoolne häiritus oleks väiksem,» soovitas ekspert.
Liivi sõnul võiks saar olla laugete nõlvadega, et asendada madalikke, mis tehissaarte rajamise käigus kaduma lähevad.

Linnuklubi juhatuse liige Meelis Uustal kinnitas, et klubile selline lahendus meeldiks. Euroopas kaitse all olevad tiirud pesitsevad kolooniatena ning sajapealisele tiirukolooniale mõeldud tehissaar oleks teretulnud aseaine, kuigi näiteks partidele ja teistele veelindudele sellest suurt kasu pole. «Peaasi on leida selline lahendus, et mõlemad pooled – nii arendaja kui linnud – oleksid õnnelikud,» arvas Uustal.

Liiv kinnitas, et linnusaare rajamine pannakse keskkonnamõjude hindamise aruande täiendatud varianti kindlasti kirja. «Ma usun, et see oleks päris hea lahendus. Nii lindude kui meretaimestiku koha pealt,» leidis ta.
Teine küsimus, mis arutelul üles kerkis, oli tehissaarte mõju Tallinna Sadamale kuuluva Paljassaare sadama akvatooriumile. Tallinna Sadama keskkonnajuht Ellen Kaasik tundis huvi, kas saarte tõttu ei teki tulevikus näiteks vajadust sadamat veelgi süvendada, sest Tallinna Sadam on kohustatud tagama deklareeritud sügavused Paljassaare sadamas ja sadamasse viival laevasõiduteel.

Liivi sõnul näitas modelleerimine, et sellist ohtu pole. «Need saared on Tallinna lahega võrreldes ikka ääretult väikesed ja nende hüdrodünaamiline mõju on peaaegu olematu. Esimesi modelleerimistulemusi vaadates tekkis isegi kahtlus, et oleme eksinud. Nii modelleerisimegi kõik uuesti ja saime ikka sama tulemuse,» rääkis Liiv.

Ta lisas, et sette liikumist aitaks vähendada ka see, kui ehitada kõigepealt valmis saart ümbritsev tamm ja siis hakata selle sisemust täitma. «Oli mõte, et kui hakatakse Paljassaarel olevaid vanu tööstushooneid lammutama, siis see lammutusprodukt oleks väga hea materjal sellise tammi valmistamiseks ja selle sisemuse täitmisel oleks heljumi pilv oluliselt pisem,» soovitas keskkonnaekspert.

-----------------------------------------------------------------