/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/07/28/213233t1h7d05.jpg)
Eesti Õpilasesinduste Liit nõuab oma valimisplatvormis, et koolide riigieksamitulemusi enam riiklikesse registritesse ei sisestataks ja kaoks võimalus õppeasutusi eksamitulemuste põhjal rivistada.
Õpilased: varjakem koolide riigieksamitulemusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidu eile avalikustatud valimisplatvormis tehakse ettepanek viia koolide hindamine ja võrdlemine mitmekesistele alustele, kus on olulisel kohal ka kooli sisehindamise ning õpilaste edasiõppimise või töölemineku näitajad.
«Lõpetada väärat pilti loov riiklikesse registritesse koolhaaval riigieksamite keskmise tulemuste korjamine,» seisab õpilasliidu üldkoosoleku heakskiidu saanud dokumendis.
Liidu esimees Kristo Peterson ütles Postimees.ee’le, et eksamitulemused jääksid nende idee teostumisel jätkuvalt avalikuks teabeks, aga seda ei esitataks enam ühe kooli kohta ja ainetes koolide pingereana.
«Riigieksamitel põhinev koolide võrdlemine ei ole toonud sisulist võrdlust koolide vahel, vaid hoopis tekitanud mõttetuid emotsioone,» leidis ta.
«Kindlasti ei tähenda see ühiskonna suletust, vaid aitab vältida koolide pingeritta seadmist, mille tulemusena luuakse koolide tegelikust õppekvaliteedist ja õpilaste edasijõudmisest moonutatud pilt.»
Haridus nõuab suuremat tähelepanu
Möödunud nädala reedel kinnitatud platvormis rõhutatakse, et avatud ühiskonnas elamiseks peab orienteeruma maailma ja Euroopa ajaloos, kultuurides, aktuaalsetes probleemides, tundma ja mõistma inimeste käitumist ja tõekspidamisi.
«Õpilaste suurim ootus on, et hariduspoliitilised otsused tehtaks analüüside põhjal ja erinevate osapoolte - õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate - koostöös,» sõnas EÕEL avaliku poliitika juht Toomas Laigu.
«Ajaga kaasaskäimise ja ka initsiaatoriks olemise peamise eeldusena tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata haridusele ja selle mõjule,» rõhutas Laigu.
Petersoni sõnul peab õpilasliit oluliseks, et enne valimise erinevad huvirühmad ütleksid välja, mida nad ootavad uuelt riigikogult. «Kuna me oleme ainus üleriigiline ja kõiki maakondi kattev õpilasorganisatsioon, siis on meie ülesanne üld- ja kutseharidusõppe õpilaste arvamusi koondada ja esitada,» ütles Peterson.
«Platvorm on suunatud eestkätt riigikogusse kandideerijatele, aga ka erakondadele ning teistele kodanikeühendustele. Soovime tekitada sisukat arutelu haridusteemade üle,» lisas Peterson.
Õpilasliidu valimisplatvormis seisab muu hulgas ka punkt, mis nõuab tasuta koolitoidu tagamist kõigis üldhariduse astmeis. «Koolitoidu roll on tervisliku toitumisharjumuse kujundamine,» seisab platvormis.