Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Loomakaitsja: omavalitsused on hooletute koeraomanike suhtes liiga leebed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koerte varjupaik.
Koerte varjupaik. Foto: Erakogu

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul on naiivne loota, et omavalitsused võtaksid enda kohustuseks korraldada koeraomanikele tasuta koolitusi. Pigem tuleks tema sõnul karmistada järelevalvet loomapidamistingimuste üle.

Kolumnist Roy Strider käis tänases Postimehes välja idee, et omavalitsused võiksid korraldada oma piirkonna elanikele tasuta kohustuslikke koertekoole ja nende eest ise maksta. Strideri hinnangul oleks see kindlasti hea investeering, kuna hästi kasvatatud koerad on üldine hüve.

Tania Selarti sõnul aga on koertekool kallis teenus ning Eesti praegust majanduslikku olukorda arvestades on tema hinnangul tegemist üsna utoopilise ideega, kuna omavalitsused ei suuda hetkel isegi hulkuvate koerte püüdmise ja varjupaika toimetamise eest maksta.

Pigem võiksid omavalitsused Selarti sõnul panustada teavitus- ja ennetustegevusse, samuti karmistada järelevalvet.

Loomakaitse seltsi liikmetele jääb näiteks arusaamatuks, miks ei rakendata loomade väärkohtlemise eest karmimaid karistusi. Samuti ollakse tema hinnangul liiga leebed koeraomanike vastu, kes lasevad lemmiklooma omapäi tänavaile hulkuma. Kuigi selle eest on õigus määrata kuni 6000kroonine trahv, ei tehta seda Selarti sõnul tegelikkuses peaaegu kunagi.

Loomakaitse selts on juba aastaid propageerinud koerte-kasside steriliseerimist ja kastreerimist ning Selarti sõnul jätkavad nad seda kindlasti ka edaspidi. Just siinkohal saaksid ka omavalitsused tema sõnul suureks abiks olla ning inimesi steriliseerimise-kastreerimise vajalikkusest teavitada, sest loomade pidurdamatu paljunemine on kahtlemata Eesti loomakaitse üks valusamaid teemasid.

Loomapidamiskultuur on Eestis Selarti hinnangul alles lapsekingades, kuid samas pole tema sõnul mõtet loomakaitseseadusest karmistada seni, kuni ei saada hakkama olemasolevagi seaduse järgimisega.

Tagasi üles