/nginx/o/2015/08/22/4408347t1h1c97.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul peab Kalaranna detailplaneeringu menetlus olema avatud ja aus.
Õiguskantsler: Kalaranna detailplaneeringu menetlus peab olema aus ja avatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telliskivi Selts palus õiguskantslerilt hinnangut Tallinnas asuva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlusele ning Kalaranna kallasrajale juurdepääsu piiramisele. Õiguskantsleril pole õigust langetada Tallinna linna, maavanema või kohtu asemel otsuseid ega neid ette kirjutada, ent võimalik on hinnata kohaliku omavalitsuse tegevuse kooskõla hea halduse ja avatud menetluse põhimõtetega ning anda selgitusi.
Antud juhul on huvide põrkumine terav ja planeeritav ala ruumiliselt keeruline, seepärast on õiguskantsleri hinnangul mõistlik planeeringu joonised ja seletuskirjad vormistada eriti arusaadavalt, kui vaja, siis vaidlusaluseid küsimusi tavapärasest enamgi üle täpsustades. «Planeeringu avalik arutelu on vaid siis ka tegelikult aus ja avatud, kui on üheselt selge, mida üldse arutatakse ja milles kokku lepitakse,» rõhutas Ülle Madise.
Näiteks kui vaidlus käib selle üle, kas Kalaranna looduslik avatud supelrand säilib vähemalt praegusel kujul ja suuruses, on võimalik see ka planeeringudokumentides selgelt kajastada. Kui loodusliku supelranna asemel on kavas rajada uus suplemist võimaldav liivarand, on võimalik see fikseerida. Planeerimisdokumentides üheseltmõistetavalt kajastamata väited tõenäoliselt ei võimalda maa-ala arendamise järgmistes etappides suuliste või ajakirjanduses avaldatud lubaduste pidamist, sh avatud supelranna säilimist nõuda.
Õiguskantsleri nõunikud käisid 14.09.2015 kontrollimas, kas ja mil moel on tagatud ligipääs mere äärde. Selgus, et Kalasadama tänava ja Kalaranna tänava ristumiskoha lähedal oli avatud värav, mille kaudu pääsesid soovijad segamatult mere äärde.
Juurdepääsu mererannale tohib piirata sadama-alal, samuti tuleb maaomanikul piirata juurdepääs ohtlikele rajatistele, nt lagunevale kaile või varinguohtlikule pinnasekuhjale. Ohtlike rajatiste ärakasutamine hädavajalikust ulatuslikumaks kallasraja kasutamise piiramiseks on aga lubamatu.
Vaidlus käib ka selle üle, kas tegemist on sadama-alaga. Selle küsimuse palub õiguskantsler Tallinna Linnavalitsusel, Veeteede Ametil ja Keskkonnainspektsioonil koostöös selgeks teha. Tegutseva sadama tõttu õigustatud kallasraja puudumisest lähtuvaid piiranguid ei tohi aga meelevaldselt laiendada tegeliku sadamaga külgnevatele aladele.