Ööl vastu 5. oktoobrit suri Göteborgis 67 aasta vanuselt tähelepanuväärne rootsi kriminaalromaanide autor Henning Mankell. Surmateade saabus esmaspäeva lõuna ajal. Surma põhjuseks oli vähk.
Suri Kurt Wallanderi looja Henning Mankell
Mankell oli Skandinaavia noir’ina tuntud kirjandusvoolu esindaja. Tema kõige tuntumate raamatute kangelane on kriminaalpolitseinik Kurt Wallander. Eesti keelde on tõlgitud kõik Wallanderi raamatud, neist on valmistatud teleseriaale, mis populaarsed mitmel pool maailmas. Rootsis korraldatakse kirjanduslikke turismireise, millel osalejad võivad rännata Wallanderi romaanide tegevuspaikades.
Mankell oli üks Rootsi kõige tuntumaid kaasaegseid autoreid, kes on kirjutanud üle 40 romaani ja näidendi. Mankelli teoseid on müüdud üle 40 miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud 40 keelde.
«Mankelli tähtsus Skandinaavia krimikirjanduses on ääretult suur,» ütles kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer. «Ta muutis seda žanri täielikult, eriti siis, kui ta lõi tegelase Kurt Wallander. Wallander on uurija, kes ongi saanud hiljem tüüpiliseks Rootsi politseinikuks, kes on kogu aeg halvas tujus, kellel on tohutult probleeme iseenda ja oma minevikuga, kellel ei ole usku sellesse, kuhu ühiskond on teel ja mis inimeste mõtlemise ja väärtushinnangutega on juhtunud.»
Pärast Wallanderi lugude edu on olnud palju kirjanikke, kes on proovinud teda jäljendada, kuid Mankell on jäänud Rootsi krimikirjanduse sümboliks. Peale kriminaalromaanide on Mankell kirjutanud ka lasteraamatuid ja näidendeid.
«Wallanderi romaanid on vaid osa tema loomingust,» ütles Kaer. «Ta on oma elu jaganud Aafrika ja Rootsi vahel ja Musta Mandri temaatika on Mankelli loomingus tähtsal kohal. Näiteks oli ta üks neist inimestest, kes viibis Gaza sektorisse suunduval humanitaarabilaeval.» Mais 2010 viibis Mankell humanitaarabilaeval Sofia, mis oli teel Küprosest Gaza tsooni. Alust takistanud Iisraeli mereväe ja aktivistide vahel toimunud tulevahetuses sai surma vähemalt kümme inimest.
Oma poliitilistelt vaadetelt oli Mankell vasakpoolne aktivist, nagu ka teine tuntud rootsi krimikirjanik Stieg Larsson («Lohetätoveeringuga tüdruk» jt). «Ma usun, et see on üsna vältimatu. Kui ühiskond on saavutanud teatud heaolu taseme, tekib hulk intellektuaale, kes on oma vaadetelt vasakpoolsed ja leiavad, et kõik pole sugugi nii hea, kui pealt paistab,» kommenteeris Kaer.